Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Analüütik: hapude laenude kasv ei üllata
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul
pole halvaksläinud eluasemelaenude kiires kasvus midagi üllatavat, sest veel
poolteist aastat tagasi anti laenu praktiliselt igaühele.
Toompark meenutab, et oli ka selliseid juhuseid, kus laenuvõtja kauples hindajat korter 5 000 krooni kõrgemaks hinnata. "Pole ime, et sääraselt viimase piiri peal võetud laenud hapuks lähevad," möönis analüütik. Tema sõnul ei pea hetkel veel murelikud olema need, kes ostsid korteri enne 2006. aasta suve, sest praegune hinnatase on sellega võrdne. Ent need, kes buumi tipus 10% omafinantseeringuga või sootuks ilma selleta omale kinnisvara soetasid, on hetkel miinuses.
"Kui loodetud palgatõus jääb tulemata või töökoht sootuks kaob, tuleb kinnisvara müüa alla soetushinna," rääkis Toompark. See tähendab, et peale müüki jäädakse ikka veel pangale võlgu.
Seepärast püütakse iga hinnaga laenu kuumakset tasuda ning võetakse kasvõi kiirlaenu. Toompark hoiatas, et säärase rapsimisega läheb asi vaid hullemaks. Raskustesse sattunuil tuleks pigem probleeme sisulise külje pealt lahendada.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.