Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kallim kütus – kallim pilet
Kütuse hinnatõus tõotab peagi kaasa tuua
bussipiletite 15–20% kallinemise, kuid tähendab ka üleüldise hinnaralli algust,
sest ükski kaup ei jõua poodi diislikütusega töötavate veoaautode abita.
"Ega muud teed polegi, kui bussipileti hind peab kütuse kallinemise kompenseerima," tunnistab Taisto Liinide juhataja Taisto Kängsepp, et piletihinnatõusust pole pääsu, mootorikütus on tema väitel bussifirma kõige suurema osakaaluga kuluartikkel, kirjutas SL Õhtuleht.
Taisto Liinide hinnangul peaks pilet niinimetatud kommerts- ehk riigi toetuseta bussiliinidel kallinema 15–20%.
Avalikel liinidel ei kerki piletihind veel niipea, sest neid hindu kontrollib maavalitsus, ütleb aga Go Busi tegevjuht Rene Alpius: "Kuna meile on kehtestatud piirhind, ei saa me omavoliliselt midagi teha."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Diislikütuse pidev kallinemine puudutab ka kõiki transpordifirmasid ehk lõppkokkuvõttes lausa kõiki elualasid, sest veoautod sõidavad ainult diislikütusega, nendib rahvusvahelise veondusfirma Balt Link juhataja Eve Suursoo. "Võrreldes viimase aastaga on diislihind kerkinud 100%. Kuna kütus moodustab 40% meie kuludest, tähendab see palju," ütleb Suursoo.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.