9aastaselt nõutakse miljoneid

Kui mõned lapsed saavad hiilata hästi tegutseva ja toimiva ettevõttega, mille nende vanemad on võsukese elu kindlustamise nimel püsti pannud, siis see üheksa-aastane poiss koolis oma eduka äritegevusega kelkida ei saa.

Nimelt on tema omandis oleval Sigma Arendusel ning tolle tütarettevõttel Baltset Arendusel kaelas mitme miljoni kroonised võlad. Näiteks esimeselt mainitust nõuab üks Eesti pank kolme võlga, millest kahe summad ulatuvad krediidiinfole antud info andmeil miljoni krooni piiri ning üks jääb kümne ning viiekümne tuhande krooni vahele. Et täpseid numbreid krediidiinfo ei avalda, võib vaid oletada, kui palju üle miljoni krooni kaks suuremat võlga ulatuvad.

Baltset Arenduse kaks võlanõuet on aga antud juba inkasso ajada ning ulatuvad 200 001 kroonist ühe miljoni kroonini.

Võlgadega tegelev isik Incure Inkassost aga nõudeid kommenteerima nõus ei ole.

"On ka suuremaid võlglasi peale Sigma Arenduse, ei tahaks seda teemat eriti kommenteerida," jääb napisõnaliseks ka Sigma Arenduse juhatuse liige ning üheksa-aastase firmaomaniku isa Andreas Patrin. Küsimusele, miks mees pojale nii suured võlad tekitanud on, soovis Patrin aga kõne lõpetada.

Eestis on kokku 223 ettevõtet, mille ainuomanikuks või üheks omanikuks on alaealine. Justiitsministeeriumi ametnike sõnul on mitmeid põhjuseid, miks firma lapse nimele registreerida. "Lapsevanema huvi anda endale kuuluva äriühingu osa alaealisele lapsele võib tuleneda näiteks sellest, et soovitakse omada alla 1/10 osadest või aktsiatest, sest siis ei kuuluta nende isikute ringi, kelle suhtes on rakendatav ärikeeld," kirjutab pressiesindaja Mart Siilivask vastuses.

Teise näitena toob Siilivask aga selle, et osaühing ei või anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui viis protsenti osakapitalist. "Kui isik ei ole enam osanik või kuulub talle osa, mille suurus on 5%st väiksem, siis on osaühingul võimalik talle lihtsamalt laenu anda."

Küsimusele, kuidas võib Andreas Patrini firmale võlgu jäädes kasu saada sellest, et ta ise firma omanikeringi ei kuulu, jääb Siilivask aga vastuse võlgu. "Selline on meie vastus: justiitsministeerium kui täidesaatva võimu asutus ei hinda ega tõlgenda reaalsel elul põhinevaid kaasusi, seetõttu jääb antud küsimus meie poolt ka kommenteerimata. Lisamärkusena nii palju, et riigiametnikel ei ole kindlasti eetiline hakata lehelugejatele nõu andma, kuidas seadustest oleks võimalik mööda hiilida."

Autor: Haldusuudised.ee