Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusmaterjalide hinnad aastaga langenud kuni 35%
Üha kallineva kütuse, elektri ja toorainete
taustal jätkavad betooni- ning puiduhinnad langemist, kuid segude maksumus püüab
üles rühkida. Tootjad nutavad, ehitajad muigavad.
"Materjali kättesaadavus on võrreldes paari aasta taguse ajaga hoopis parem," tõdeb hoogsalt Ülenurme vallas tegutseva üldehitusega tegeleva OÜ Sõbra Ehitus juhatuse liige Viljar Pärnamäe. Samas tunnetab ta just toormehindade tõusu tõttu materjali tendentsi kallineda.
Ehkki tihenenud konkurents tootjategi õuel annab valusalt tunda, tuleb ilmselt hiljem ikkagi leppida kallineva materjaliga. "Mina konkurentsipõhjustel oma töö hinda tõsta ei saa. Samas kui ma poleks oma meestega rahul, lööksin nad jalaga uksest välja ja võtaksin uued," näeb Pärnamäe lahendust kitsikusele just tööjõukulude vallas.
"Aasta lõpus selgub - kes peab surema, see sureb, kes jääb elama, see elab edasi," teatab raske ohkega betoonitootja ASi Lasbet juhatuse esimees Agu Möldre.
Hoolimata toorme hindade tõusust, tõdeb aastaga kaubabetooni hinda 35% langetama sunnitud firma juht, et püsima jäävad vaid need, kel on vana rasva ja häid suhteid. Kui elamuehitus riigis praktiliselt seisab, siis tööstusehitusegi vallas on materjalide hinnad tegelikult alla löödud. Pangalaenude najale rajatud uute firmade kestmise osas jääb ta väga skeptiliseks.
Kaubabetooni tootmist alla omahinna, olukorras, kus killustiku, vee, elektri ja liiva hinnad tõusevad, peab Möldre enam-vähem jõukohaseks vaid ülisuurtes mahtudes tootjatele.
Kui aasta eest maksis raudbetoontoodetes kasutatava terasarmatuuri tonn veel 6000-7000 krooni, siis nüüd juba 14 000 krooni. Õõnespaneeli sees kasutatava trossi hind aga kerkib 1. juulist 70 protsenti. Toorme kallinemisest hoolimata vajuvad raudbetoontoodete hinnad tema hinnangul aastavahetuseks veel 25-30 protsenti. Eestis on raudbetooni tootjaid lihtsalt liiga palju.
Lahendusena näeb Möldre valitsusepoolset riiklike tellimuste suurendamist ja reservfondi käikulaskmist.
ASi Puukeskus tegevdirektori Atso Matsalu sõnul tõusis eelmisel aastal saematerjali ja ehituspuidu hind 30 protsenti, samas sellel aastal aga on see jõudnud langeda juba 15 protsenti. Kui kvaliteetsema höövelmaterjali hind ilmselt kipub aasta lõpuks kerkima või paigale jääma, siis tavalise servatud 22x100 mm ehituslaua hind ilmselt langeb veelgi.
Teiselt poolt leiab Matsalugi, et aastaga 20-30 protsenti kukkunud ehitusturul paneb materjalide hinnatõusule päitsed pähe toorme kallinemine.
Eesti puit on samas hinnas Skandinaavia omaga, Soomes aga on see nõks kallim. Skandinaavia puidu meie turule valgumist takistab veel vaid transpordikulu, kuid ilmselt tulevikus on see ikkagi Eestis. See omakorda saab kabelimatsuks kohalikele saetööstustele.
Näiteks Saksamaalt toodava liimpuidu tihumeeter koos transpordiga on juba 1000 krooni odavam kui kohapeal valmistatu. Nüüd umbes 2000 krooni maksvale hööveldamata servatud ehituslaua tihumeetrile ennustab Matsalu aasta lõpuks langust 100-200 krooni.
Hetkel kuum
"Oleme sundseisus. Majandusreeglid määravad meie tegevuse ja dumping'ut ka teha ei saa," tõdeb olukorra tõsidust kuivsegude tootja Uninaks ASi juhataja Guido Piksar.
Nii jääbki üle muuta tooted vaid kulupõhisteks ja kes pakub odavamat toodet, on võidumees. Rasked segud neelavad muu toorme kõrval üldse palju transpordikütust.
Kallinenud toorme taustal jääb Piksari seletusel üle vaid kaks lahendust: kas riskida teatud perioodil toota ilma kasumita ja loota siis turult õnne või tõsta toodete hindu samas taktis toormehindadega.
Piksar kahetseb, et toorme, eriti elektri tarnijad, on ikkagi monopoolses seisus. Hindade üleshiilimist toetab ka inflatsioon. Pealegi erinevalt puidust ei näe ta põhjust karta, et mujalt Euroopast ilmuks Eestisse odavamaid segusid - raske toote veoks kuluv kütuse kogus muudab selle mõttetuks.
Juulist kallinevad Uninaksi tooted keskmiselt kolm protsenti. Mõnel müürisegul tuleb väike langus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
5
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
“Tore, et nad sotside eelnõud toetavad”
Konverentsid
Hetkel kuum
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele