Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaotusvõrk tahab elektrikatkestusi vähendada poole võrra
Eesti Energia tütarfirma OÜ Jaotusvõrk
hangib kolme aasta jooksul 300 miljoni krooni eest uusi trafoalajaamasid, et
tõsta elektrivarustuse töökindlust ning vähendada rikkeid. Tegemist on ühe
olulise investeeringuga “Elektrivõrk korda” programmis, mille eesmärk on
vähendada kolme aasta jooksul elektrikatkestusi poole võrra.
Ettevõtte teatel võitis hanke Harju Elektri tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika. Sama hanke raames sõlmitakse lepingud ka firmadega Onninen AS ning ABB AS mittetüüpsete alajaamade soetamiseks. Lepingud on firmadega sõlmitud kolmeks aastaks.
Uute hangitavate alajaamadega asendatakse seni töötanud rikkelisemad alajaamad, samuti paigaldatakse need uutele elektrivõrguga liitujatele ning pingeprobleemse elektrivarustusega klientide elektrikvaliteedi parandamiseks.
Uued alajaamad vastavad kõige kaasaegsematele keskkonnanõuetele ning võimaldavad elektrivõrku juhtida elektroonselt ehk arvuti tagant, mis vähendab rikke korral kliendi jaoks elektrikatkestuse pikkust. Alajaamad on varustatud ka kaasaegsete rikkeindikaatoritega, mis võimaldavad kiiresti tuvastada maakaablivõrgus rikkekoha ning enam ei ole vaja selle otsimiseks teha katselülimisi, mida klient tunneb lühiajalise elektrikatkestusena.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hangitavatele alajaamadele on võimalik lihtsalt paigaldada ka kaugloetava elektriarvesti, mis vabastab kliendi tülikast elektrinäitude edastamisest. Kaugloetavate elektriarvestite paigaldamise projekt käivitub Jaotusvõrgus selle aasta lõpus ning praegu käivad hankepakkumise teinud firmadega hinnaläbirääkimised.
Aastas paigaldab Jaotusvõrk ligi pooltuhat uut trafoalajaama, mille hind võib olenevalt selle tüübist kõikuda 40 tuhandest kuni 500 tuhande kroonini. Suurte alajaamade renoveerimiseks, mis varustavad suuremaid asulaid, investeerib Jaotusvõrk sel aastal ligi 260 miljonit krooni.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.