Elioni haldusdirektor Kristjan Kukk ütles,
et firma vikerkesta kontrolli lauskasutusse ei võta, kuid võib kaaluda selle
paigaldamist strateegilise tähtsusega sissepääsudele.
Kukk rääkis aripaev.ee-le: "Elionil ei ole plaanis võtta laiatarbekasutusse vikerkesta tuvastusel põhinevat turvasüsteemi. Rohkete büroohoonetega ettevõtte puhul oleks see tänases olukorras põhjendamatult kulukas projekt. Küll aga võime seda võimalust kaaluda üksikute strateegilise tähtsusega ruumide puhul."
Elioni infoturbejuht Aivo Jürgenson sõnas, et vikerkestal põhineva kontrollisüsteemi miinuseks on tegelemine delikaatsete isikuandmetega, mille töötlemine on väga rangelt reglementeeritud.
"Üleüldine probleem biomeetriliste andmetega on see, et nende lekkimine, kopeerimine (nt näpujälg) ning kuritahtlik kasutamine kujutab endast ettevõtte jaoks suuremat ohtu kui lihtsamad lahendused, nagu seda on näiteks uksekaardid. Kui uksekaart kaob, saab selle kinni panna ja töötajale uue anda, sõrmejälge paraku asendada ei saa," lisas Jürgenson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.