7. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui uskuda spetsialistide juttu, et Eesti elanikud maksavad ligi 40% igakuisest keskmisest sissetulekust erinevate laenude katteks, siis pole midagi imestada, et praeguses ebasoodsas majandussituatsioonis ei kibele inimesed pankadest laene võtma, kirjutas dv.ee

Mõni aeg tagasi kirjutas Äripäev, et sarnases majandusolukorras nagu praegu, kippusid rootslased vaatamata kasvanud intressidele rohkem laenu võtma kui eestlased praegu.

Krediidipanga kommunikatsiooni juhi Erle Rudi sõnul tuleneb see siiski peamiselt kahest asjaolust. “Keskmise laenumakse osakaal keskmisest palgast on Eestis jätkuvalt oluliselt kõrgem kui Rootsis. Eestis moodustab laenumakse hinnanguliselt ca 40% , Rootsis 20% netosissetulekust ning inimeste osakaal, kes saavad ka üksi eluaseme laenu võtta on suurem,” tõi ta välja erinevuse eestlaste ja rootslaste olukorra vahel. Teiseks põhjuseks toob Rudi, et sarnaselt Eestile ei ole olnud Rootsis hiljuti kinnisvarabuumi.

Nordea Panga krediidijuhi Ivar Kallaste sõnul ei ole kahe riigi eluasemelaenude statistikaandmed omavahel hästi võrreldavad, sest kahe riigi majanduskeskkonnad on väga erinevad. ”Sarnaselt teiste Põhjamaadega on Rootsi kõrge ekspordivõimega ja väga stabiilse majanduskeskkonnaga riik. Rootsis on majanduse languse- ja tõusutsüklid laugemad ning tulud firmade ja eraisikute tasandil stabiilsemad, siis julgevad inimesed teha laenuotsuseid palju kindlamalt,” põhjendas Kallaste kahe riigi vahelist erinevust. Kallase sõnul võib aga Eestis ette tulla järsemaid turgude langusega seotud sissetulekute ja tulude muutusi, mis sunnib inimesi laenuotsuse tegemisel ettevaatlikumad olla.

Autor: Haldusuudised.ee