Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kiirlaenajate kaukasse liikus aastaga terve miljard
Mullu aasta lõpus oli SMS-laenude andjatel
laene üleval hinnanguliselt 300 miljoni ümber, aasta jooksul andsid
kiirlaenukontorid välja ümmarguselt miljardi jagu laene.
"Ma usun, et turumaht jäi pigem poole ja miljardi krooni vahele," sõnas ASi Monetti juht Helen Veski. "Ma ei usu, et laenujääk oleks aasta lõpuks ulatunud poole miljardi kroonini. Neli suuremat tegijat annavad üle 200 miljoni ja väiksematest palju rohkem juurde ei tulegi," lisas ta.
Nelja suuremana nimetas Veski SMS Laenu, Credit24, Raha24 ja Monettit. Neist Credit24 on kaubamärk, mis kuulub OÜ-le MCB Finance Estonia, kelle emafirma on omakorda noteeritud Londoni börsi alternatiivturul ning peab end Eesti eelistatuimaks kiirlaenupakkujaks.
Ettevõtte juht Raul Paiste ei osanud kommenteerida, kas miljard oleks adekvaatne kiirlaenuturu suurus. "Oletada võib, et on selles piiris, aga selles võib ka eksida," sõnas Paiste. "Meie andmete põhjal pole seda näha," vastas ta küsimusele, kas tänavu on oodata hapude laenude osakaalu kasvu. Mullu laenas ettevõte välja 117 miljonit krooni, tänavugi liigutakse planeeritud graafikus, kuid numbritest Paiste rääkima ei soostunud.
Võlglaste suur hulk paneb kiirlaenuandjad tegutsema
OÜ Raha24 väljastas mullu laene 140 miljoni krooni eest, aasta lõpuks oli nõuete jääk umbkaudu 40 miljonit krooni, sellest sisuliselt pool - 19 miljonit - tuleb ilmselt korstnasse kirjutada. Sel aastal on laenamine ettevõtte juhi Urmo Kormanni sõnul jäänud umbes samasse suurusjärku. "Võlglaste osakaal on päris suur," nentis Kormann. "Näppe sahtli vahele ei pane, tegutseme seaduse piires," vastas ta küsimusele, kuidas võlglastelt raha tagasi saada.
Kormanni hinnangul on Eestis 60 000-70 000 inimest, kes erinevatest kohtadest SMS-laenu võtavad. "Pool miljardit võib küll olla laenukäive," sõnas Kormann.
Enamik laenusummasid jääb alla 10 000 krooni
Kiirlaene väljastab Eestis tublisti üle 20 ettevõtte, kellest paljude majandusaasta aruanded pole veel äriregistrisse jõudnud. 11 äriregistris oleva ettevõtte laenujääkide maht oli mullu aasta lõpus üle 200 miljoni krooni, veel aasta varem oli laenujääke aasta lõpus üleval 63 miljoni krooni eest. Kasumit teenisid 11 ettevõtet 2007. aastal kokku 40 miljonit krooni.
"Oleme oma tegevusaja jooksul andnud välja üle 100 000 laenu," seisis näiteks OÜ SMS Laen majandusaasta aruandes. Neist kuni 60 protsenti on läinud püsikundedele, kes on laenu võtnud rohkem kui ühe korra. Mullu kasvas nende laenuportfell üle 400 protsendi, ulatudes möödunud aasta lõpul 82 miljoni kroonini, kokku anti laene välja 250 miljoni krooni eest. Tänavu kuue kuuga oli väljaantud laenude maht kasvanud juba 200 miljoni kroonini.
"Meie äri tundub kindlasti mingil määral hästi lihtne - SMS on ju lihtne asi," sõnas ettevõtte tegevjuht Aaro Sosaar, "aga kasum ei tule lihtsalt kätte, sest me ise ju maksame selle raha eest, mida välja laename, ja väga kõrget hinda."
Hetkel kuum
Intress.ee andmetel ulatuvad kahenädalaste SMS-laenude intressid isegi kuni 600 protsendini aastas. Pikemaajaliste laenude intressid jäävad 200-400 protsendi kanti aastas. Suurem osa laenusummasid jääb alla 10 000 krooni. Aastaga kasvasid kiirlaenajate nõuded klientide vastu enam kui kolm korda.
Kiirlaenu saab taotleda ka R-Kioskitest
Alles eelmisel nädalal tuli teade, et SMS-laenu saab varsti taotleda ka R-Kioskitest ning laenutaotlejaid hakkab tuvastama Eesti Post. Nii mõnigi poliitik on Eesti Posti koostöö kiirlaenuandjatega hukka mõistnud.
Samuti kirjutati eelmisel nädalal, et modell Carmen Kassi kiirlaenufirma Creditmarket hakkas SMS-laenu andma ka Soomes ning plaanib laieneda Lätti ja Leetu.
SMS Laen siseneb Läti turuleSeptembris teeb OÜ SMS Laen uue võlakirjaemissiooni, mille maht jääb 3-4 miljoni euro vahele, investeerimaks laienemist Lätti.
"Mullu oli meie emissiooni suurus 2 miljonit eurot," lausus ettevõtte tegevjuht Aaro Sosaar. "Tänavu on plaanis teha umbes poole suurem emissioon," ütles ta.
Sosaare sõnul on ettevõttes kiired ajad, kuna Läti turule sisenemiseks tuleb ette valmistada ka uus IT-süsteem ja kokku saada selle aasta esimese poolaasta audit.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
4
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele