Spiegel online: Eesti kinnisvaramull on lõhkenud

Eestis käinud Saksa ajakirjanik maalib alustuseks pildi eksklusiivsest Merirahu elamurajoonist, kus kaameratega valvatud sepistatud tara eraldab priviligeeritud ülejäänud eestlastest. Kus vaid murdosa majadest on valmis, kus haigutavad tühjad aknaaugud ja kõrguvad betoonskeletid, kus liivahunnikutel vohab umbrohi.

Eesti kinnisvaramull on lõhkenud, teise kvartali maamüügi tehingute väärtus on langenud 40 protsenti. Eesti, võib artiklist edasi lugeda, endine Ida-Euroopa superstaar on retsessioonis. SKP langes tänavu teises kvartalis 1,4 protsendi võrra võrreldes möödunud aasta sama ajaga, inflatsioon on tõusnud üle 11 protsendi, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid näitajaid.

Spiegel nimetab olukorda Eestis peole järgnenud pohmelliks. Üles on loetud Eesti saavutused – e-valitsus ja e-valimised, kuidas Eestlased maksavad poodides ja kinodes sms-iga. Kuidas seati sisse radikaalne turumajandus, lihtsustatud tulumaksusüsteem.

Intervjuu on tehtud Tallinna Tehnikaülikooli 34-aastase professori Rainer Katteliga, kes istub rebenenud teksade ja plätudega Pegasuse restoranis. „Me tegime endale asja liiga lihtsaks, liberaliseeriti, selle asemel et ajada strateegilist tööstuspoliitikat,“ on Kattel kriitiline. Skandinaavlased ostsid kokku pangad ja kinnisvara, raha tuli riiki. Eestlased tormasid tarbima – tihti laenuraha eest. Aga nüüd on puudus sisust. Eesti toodab ja ekspordib liiga vähe. „Olime purjus oma edust ja mõtlesime, et nii läheb igavesti edasi,“ analüüsib Kattel.Aga Lääne kontsernidele atraktiivset tootmispaika Eestist ei saanudki, erinevalt näiteks Slovakkiast. Eesti tööjõud ei ole ammu enam odav, viimase kolme aasta jooksul on palgad teatud elualadel tõusnud 30 protsenti.

Langus tuli, kui USA panganduse kriis Euroopasse jõudis. Mõne nädalaga kadus eestlaste tarbimishimu, korterid ja autod jäeti ostmata, Eesti tähtsamad kasvumootorid kinnisvaraturg ja ehitus surid välja. Selle asemel, et investeerida haridusse, tahab valitsus langetada veelgi maksusid ja lühendada vallandamistähtaega kahele nädalale. Viga, mis sai tehtud, oli see, et panustati liiga palju välisinvestoritele ning jäeti toetuseta kohalikud ettevõtjad.

Eesti on kääbusriik, mis tahaks olla meelsasti kõrgtehnoloogia hiid, kirjutab Spiegel, ainus globaalne edulugu on Skype.

Sten Tamkivi, Skype Eesti juht tunnistab, et „Vaja on parimatest parimaid, aga on üha keerulisem, uusi inimesi leida.“ Tamkivi hinnangul töötab Eestis IT alal 10 000 inimest – seda ei ole just palju riigi kohta, mis tahab oma majanduse rajada kõrgtehnoloogiale. Tamkivi hinnangul on viimaste aastate liberaliseerimine olnud õige. Kuid hoolitseda oleks tulnud ka selle eest, et Eesti ülikoolidest tuleks peale veelgi rohkem spetsialiste. Reformida oleks tulnud kõrgkoolid ja varustada neid heldemalt rahaga. Valitsus ei tee aga midagi, „meeletu kasv tegi Eesti laisaks,“ nendib Tamkivi lõpetuseks.

Autor: Haldusuudised.ee