8. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lugeja küsimusele, kas majanduslanguse tingimustes on õige tööandjale survet suurendada ja kas ei peaks töövõtjaid üles kutsuma ettevõtlusega tegelema, vastas Taliga, et loomulikult on pilt väga kirju nii töötajate kui ka tööandjate poolel - mõlemas on nii positiivseid kui ka negatiivseid äärmusi.

„Töötajate soov saada inimväärset palka on paratamatult üks hoob, mis sunnib tööandjat otsima võimalusi tootlikkuse tõstmiseks. Kui me vaatame viimase kümnendi majandustulemusi, näeme, et kasumid ja kasumi osakaal Eesti majanduses on kasvanud paralleelselt palkade tõusuga,“ lisas ta.

„Mõistagi ei jaga ma seisukohta, et majanduse jahenemise kogu raskus peaks langema vaid töötajate õlgadele. Ettevõtlus on alati ja kõikjal seotud teatud riskiga, ning üldjuhul ei ületa ettevõtlike inimeste osakaal elanikkonnas suhteliselt madalat loomulikku taset. Ja vaevalt parandaks olukorda see, kui ahvatleda ettevõtlusesse inimesi, kellel puuduvad seal toimetulekuks vajalikud eeldused-teadmised,“ ütles Taliga.

Loe täispikka intervjuud siit.

Autor: Haldusuudised.ee