RKASi müüki pandud nelajast kinnistust vaid üks sai täna kukkunud tähtajaks ostupakkumise.
Raplas Jõe tänav 1 asuva hoonestatud, kahe üürnikust daamiga koormatud kinnistu avalikul kirjalikul enampakkumisel esitati kolm ostupakkumist, enampakkumise alghind oli 1 250 000 krooni. Ülejäänud kolm pakkumises olnud kinnistut jäid uue omanikuta.
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) enampakkumise komisjon kontrollib viie tööpäeva jooksul esitatud pakkumiste vastavust konkursi tingimustele ning esitab seejärel parima pakkumise juhatusele kinnitamiseks, selgus RKASi pressiteatest.
Tallinnas Erika 15 asuva politseimaja ja Kalmistu tee 11 asuva lasketiiru ning julgestuspolitsei koertekasvatuse ning Jõhvis Viru 5a asuva endise kohtumaja kinnistutele uusi omanike ei leitud.
RKASi strateegia- ja analüüsiosakonna juhataja Andrus Väärtnõu sõnul tunti kõigi müügis olnud nelja kinnistu vastu huvi, kuid pakkumised esitati lõpuks siiski ainult ühele. ”Üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et kinnisvaraturu madalseisus ei langetata otsuseid enam pelgalt emotsionaalsel pinnal. Kindlasti mõjutas ostuhuvilisi asjaolu, et objektid ei olnud väga suured ja kõigi nelja kinnistu puhul oli tegemist täiendavaid investeeringuid nõudvate arendusobjektidega, mis omakorda nõuaks ostjalt täiendavate rahaliste vahendite leidmist,” ütles Väärtnõu. „Samuti ei toetanud selliste kinnisvaraobjektide müüki suhteliselt raske aeg finantsturgudel, mis takistab eriti väiksematel arendajatel rahaliste vahendite kaasamist” lisas Väärtnõu.RKASi juhatus otsustab lähiajal, millal ja millistel tingimustel võõrandamata jäänud kinnistud kordusmüüki pannakse.RKAS kuulutas välja avaliku kirjaliku enampakkumise nelja kinnistu müümiseks aasta juuli lõpus. Keila-Joa lossi ja Presidendi Paslepa suveresidentsi enampakkumise tähtaeg on 23. september.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele