24. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kahe põhikoolilapse ema Tiina sai septembrikuu algul ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui viiendas klassis õppiva poja telefoniarve oli kokkulepitud 150 kroonist kuus ligikaudu kolm korda suurem, kirjutas Pärnu Postimees. Esmalt üritas laps vassida ja kinnitas, et tema ei tea, kuidas hiigelarve tekkis, kõnede eristus väitis aga vastupidist: 300 krooni olid neelanud telefonile tellitud mobiiltelefonihelinad ja interneti mängulehekülgedele ostetud virtuaalne raha.

“Sellised tasulised teenused ei peaks lastele üldse kättesaadavad olema, sest lõpuks maksab kõik kinni ikkagi vanem. Võin ju öelda, et maksad ise, aga mille eest? Taskuraha ta nii palju ei saa ja paratamatult tuleb arve tasuda, kui võlglaseks ei taha jääda,” rääkis naine.

Tiina pöördus murega mobiilsideoperaatori poole, kuid seal ei saadud tema aitamiseks suurt midagi teha. Soovitati vaid lapse telefonile arvepiirang panna või osta kõnekaart, mis üle kindla summa raha kulutada ei luba. See aga naisele ei sobi, sest teinekord võib poisil tõesti häda käes olla ja kas või vanematega vaja kiiresti kontakti saada.

Autor: Haldusuudised.ee