29. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist Andres Aruoja sõnas, et lennujaamade hoidmine riigi käes on praegu oluline, kuna väikelennujaamad oleks suure tõenäosusega määratud väljasuremisele, kui riik neid oma abiga üleval ei aitaks pidada.

"Lisaks ei oleks eraettevõttele kasulik hoida mittetulutoovaid väikelennujaamu, kuid riigile on tegemist kriitilise infrastruktuuriga ning seetõttu on otstarbekam riigi tsentraliseeritud juhtumine lennujaamades," lisas Aruoja.

Tema sõnul praegu lennujaamade müüki ei ole planeeritud.

Gatwicki lennujaamale on pakkumisi tulnud Manchesteri lennujaama omanikult ning Austraalia lennujaamade omanikult Macquarie Group, mis mõlemad on börsil. Samuti on Gatwicki lennujaama vastu huvi ilmutanud miljardär Richard Bransoni lennufirma Virgin Atlantic, mis tahab Gatwicki liita oma konsortsiumiga.

Gatwicki müümise idee tuli Briti konkurentsikomiteelt, kes kutsus oma raportis BAAd üles müüma kolm oma lennujaama.

"Gatwicki lennujaam on meile äärmiselt oluline ning me ei võta selle müüki kergelt. Tegemist on siiski Euroopa ühe olulisema lennujaamaga, kust liikus eelmisel aastal läbi 35 miljonit reisijat," kommenteeris müüki BAA juhatuse esimees Colin Matthews.

Matthews lisas, et müügiteema põhjustanud konkurentsiraport tõi Gatwicki halva teeninduskvaliteedi põhjusena välja vaid ühe lennuraja, mis ei pea lennutihedusele vastu.

"Brittidel põhineb lennundus konkurentsiturul ehk turg on neil vaba ja kõik lennundusega seonduv käitub vabaturu põhimõtete kohaselt. Eestis on aga vastupidine olukord," sõnas Aruoja.

Estonian Air pole PR-juhi Ilona Eskelineni sõnul lennujaama omamise peale isegi mitte mõelnud. "Estonian Air keskendub ka edaspidi oma põhitegevusele ja lennujaama ostmist ei kaalu," ütles ta.

Kommentaar Eduard Tüür

Tallinna Lennujaama turundusdirektor

Lennujaamade erastamine on nii praktika kui ka diskussioonina olnud vähem või rohkem aktuaalne päris pikki aastaid, samas me ise pigem hoiduksime temaatikat sügavuti kommenteerimast Tallinna Lennujaama kontekstis. Lihtsal põhjusel: seda saab meie puhul teha ikkagi omanik ise. Tõtt öelda on siinkohal ka lihtne üldsõnaliselt väita, et lennujaama erastamine on ikkagi seotud arukusega erastamisel. Kui uuel omanikul jäävad käed täiesti vabaks vaid äriühingu kasumile keskenduda, siis see ei pruugi üheselt tähendada ka keskendumist lennumugavusele või reisijate arvu kasvule, mis on siis vastavalt olulised reisijate või nn kommuuni huvides.

Autor: Haldusuudised.ee