Materjali mahtude vähenemine kuni 50
protsenti hajutab tootjate mõtteid hinnatõusust, ehitusfirmade klientide
kadumine kärbib palku kümnendiku.
"Aasta lõikes oleme miinuses 700 000 krooniga. Siiamaani oleme kuidagi suutnud nina vee peal hoida," tõdes tüdimusega betoonitootja Betoneks ASi tegevdirektor Rene Veigel. Et betooni tootmismahud on riigis vähenenud kuni poole võrra, tunnistab ta, et tegelikult on tegijaid lihtsalt liiga palju.
Ühelt poolt tõstavad toorme tarnijad hindu - killustikku läheb ju alati vaja, eriti veel edukasse teedeehitusse. Teisalt sulavad müügimahud. "Käib kõva andmine, talvel tuleb ellujäämisvõitlus," lisas ta.
ASi Puukeskus tegevdirektori Atso Matsalu sõnul on saematerjali hind võrreldes aasta algusega langenud kuni 30 protsenti. Ühelt poolt on raskusi tooraine kättesaamisega metsadest, teisalt kukuvad toodete hinnad ehitusmahtude vähenemise tõttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Puumarket ASi tegevjuht Martti Rehemaa aga ütles, et saematerjal on sellel aastal odavnenud keskmiselt vaid 10 - 15 protsenti. Kui ümarpalgivedu Venemaalt on sealsete ülikõrgete tollide tõttu praktiliselt lakanud, siis ka saematerjali vedu muutub idanaabri suutmatuse tõttu üldise puidutollide langetamisega kaasa minna järjest keerulisemaks.
Tulemusena teevad kliendid vaid lühikesi lepinguid ja tarneid. "Mitte keegi ei taha järgmise kolmel kuul hindadest rääkida. Seda püütakse hoida viimase lõpuni, oodatakse konkurentide käitumist," ütles Rehemaa.
Saematerjali hinnalanguse kasuks räägib ka näiteks odavama liimpuidu toomine Saksamaalt.
Üks tundmatuks jääda soovinud plekk-katusemeister Tallinnast Nõmmelt rääkis, et ehkki plekk ise kallineb maailma metallihindade taktis, on mitmed selle ala inimesed nõus järjest odavama hinnaga tööd tegema. Et lihtsalt töö säiliks.
Ehitusfirma Aestico Ehitus OÜ juhatuse liige Einar Kallas tõdeb, et ehitustööde küsimisi on võrreldes eelmise aastaga vähem. Teisalt aga suruvad peale kallinema kippuvad materjalid. Näiteks lubjasegu hind tõusis aprillis 12 protsenti, samas aga pole tema sõnul viimase kahe kuu jooksul ükski tootja enam hindu puutuda julgenud. Uutel objektidel tuleb töötasusid kärpida 15 protsenti. "Töömehe elu on karm," ohkab Kallas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad