Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ABB investeeris tehastesse 150 miljonit krooni
Tuleval nädalal avab ABB Jüris
tööstuselektroonika tehase kolmanda etapi ehk teise laienduse. Kokku on ABB
tehasesse alates selle rajamisest 2005. aastal investeerinud 150 miljonit
krooni. Tööstuselektroonika tehase laienemise tingis jõuliselt kasvanud
nõudlus.
ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni sõnul otsustati kolmanda etapi rajamise kasuks seetõttu, et viimase aastaga on nõudlus peamiselt sagedusmuundureid tootva tööstuselektroonika tehase toodangu järele jätkuvalt tõusnud.
Energeetika ja automaatika valdkonnas tegutseva ettevõtte ABB kommunikatsioonispetsialisti Sven Sommeri sõnul saab tehases, kuhu lisandus ligikaudu 2500 ruutmeetrit tootmispinda, täiendavalt tööd poolsada inimest. Seega töötab tehases peagi kokku ligikaudu 200 inimest. Sommer ei soovinud täpsustada, kui palju tehase laiendustesse eraldi on investeeritud, kuid mainis siiski, et kolme etapi koguinvesteering küündib 150 miljoni kroonini.
„Investeeringud tootmise laiendamisesse on ennast kenasti ära tasunud. Kas ka neljas etapp tuleb, seda ei oska hetkel küll keegi prognoosida. See sõltub põhiliselt ikka globaalse turu arengutest,“ sõnas Sommer. „Nõudlus ABB toodete järele on stabiilselt kasvanud, nii et miski pole võimatu. Võib juhtuda, et praegune kinnistu Jüris jääb meile pikapeale kitsaks,“ mainis Sommer kelmikalt.
100 protsenti ABB Jüri tööstuselektroonika tehase toodangust läheb ekspordiks. Sagedusmuundurid transporditakse Helsingisse, kust need saadetakse komplekstellimustena klientidele kõikidel kontinentidel üle kogu maailma. Jüris toodetud sagedusmuundureid kasutatakse kiiresti populaarsust koguvate tuuleparkide tuulikutes.
Siiski müüb ABB sagedusmuundureid ka Eesti turule, kuid mitte otse, vaid läbi Saksamaal asuva kesklao. ABB Eesti tootejuhi Ivar Vilki sõnul jääb sagedusmuundurite müügimaht Eesti turul 30-40 miljoni krooni vahele. „Meil müüdavad sagedusmuundurid leiavad kasutust erinevates tööstusharudes – Eestis on sagedusmuundurite põhilised kasutajad soojamajandus- ja vee-ettevõtted, heitveepuhastusjaamad ja katlamajad, puidu- ja toiduainetetööstused, paberi- ja metallitööstused,“ sõnas Vilk ja lisas. „Iga kaasaegne tööstusettevõte kasutab ühel või teisel moel sagedusmuundureid.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
2
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI. I etapi peatöövõtja on Bildgren Ehitus ja peaprojekteerija Innopolis.
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele