Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maja 100 000 krooniga. Ulme?
Põlva vallas Ahja jõe ürgoru lähedal on
lõpetamisjärgus 50 ruutmeetri suurune kergsavist saunsuvila, mille omanik lubas
enne tegutsema asumist 50 000 krooniga valmis ehitada.
Tegelikult on oma jõududega ehitatud maja neelanud tänaseks veidi üle kümne tuhande krooni enam ja hoone lõplikuks hinnaks kujuneb ilmselt umbes sada tuhat krooni.
Aga ka see summa on imekspandavalt väike. Sest kui arvestada ehitatava eramu ruutmeetri hinnaks äärmiselt tagasihoidliku 10 000 krooni (pigem on tegelik turuhind 15 000 – 20 000 kr/m2), on antud majale kulunud üle viie korra vähem raha.
„Ma ei ehita maja sellepärast, et tõestada, et seda on võimalik ehitada 50 000 krooniga,“ on maja omanik, Põlvamaal savimaju rekonstrueeriva OÜ Saviukumaja juhataja Marko Kikas kaunis tõrges, et tema pooleliolevast majast üldse ajakirjanduses juttu tehakse. „Ma ehitan endale taaskasutatavatest ja naturaalsetest materjalidest igati väärtusliku maja. Näiteks leian ma, et 80aastased vanad palgid kestavad kauem, kui praegused valel ajal langetatud palgid.“
Kikas, kes on kõik maja ehitamisega seotud kulud piinliku täpsusega märkmikku kirja pannud, rõhutab, et tegelikult ei tohiks tema maja puhul üldse odavusest rääkida. „Tööd ei ole antud juhul ju üldse arvestanud, aga looduslikest materjalidest maja ehitamise töötund on jõhkralt kallis,“ räägib Kikas ja lisab muiates: „Mul tuleb nüüd need töötunnid, mis sõbrad minu juures tegid, neile omakorda tagasi teha.“
Saunsuvila on vundamendi valamisest kuni katusekivide panemiseni oma jõududega ehk koos paari-kolme sõbraga tehtud. Välja arvatud korsten ja pliit, mille ladusid kohalikud meistrimehed vanadest punastest tellistest. Kõige enam, ligi 15 inimest oli ehitusplatsil eelmise aasta 15.-16. septembril, kui seal toimus kergsaviehitamise koolitus. Inimesed, kellest osa olid kohalikud, tulid oma vabast tahtest õppima ja ühtlasi ehitama. Kaks päeva tambiti saalungite vahele savi ja hakkepuidu segu ning 30 sentimeetri paksused seinad said püsti.
Loe lisa esmaspäevasest Äripäeva ajalehest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Enimloetud
Viimased uudised
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Ülemiste piirkonda ootab lähiaastatel kümnendi üks suurimaid investeerimistsükleid. Ainuüksi Ülemiste keskuse 130 000 ruutmeetrile lisandub veel 50 000 ruutmeetrit.
Konverentsid
Hetkel kuum
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele