Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väikefirmal pole fondist veel niipea abi loota
Kümnetel tuhandetel väikeettevõtetel pole
inimeste koondamise korral töötukassalt võimalik raha saada, sest kollektiivse
koondamise hüvitise saamiseks tuleb koondada vähemalt viis töötajat.
Standardi juhi ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi arvates on praegune olukord töötukassast makstavate koondamishüvitiste asjus absurdne. "Maksavad ju kõik töötuskindlustusmakseid, aga väikefirmadel pole koondamise korral mingit tuge töötukassast loota," ütles ta. "See olukord, mis praegu valitseb, on väikefirmade suhtes ebaõiglane."
Veskimägi sõnul polnud probleem varem eriti päevakorral, sest ettevõtetel oli pigem töökäte puudus, kui et neid üle jäi. "Nüüd juba pool aastat hõõgub see probleem tuha all ja süveneb," ütles ta. "Positiivne on aga muidugi see, et uus töölepinguseadus peaks selle ebavõrdsuse kaotama ning ettevõtteid hakatakse kohtlema võrdselt."
Uue töölepinguseaduse peaideoloog Reformierakond tahab praegu riigikogus teist lugemist ootava seaduse jõustada nii kiiresti kui võimalik ehk juba järgmise aasta juulis.
Töötukassa maksab praegu kollektiivse koondamise hüvitist vaid juhul, kui ettevõte koondab korraga vähemalt viis töötajat. Vähem töötajaid koondav väikeettevõte töötukassa abile loota ei saa, kuigi töötuskindlustusmakseid maksab ta sama põhimõtte järgi mis suurem firma.
Uus töölepinguseadus aga kaotab mõiste "kollektiivne koondamine" ning kõik tööandjad saavad üle kahe kuu pikkuse koondamishüvitise väljamaksmisel taotleda hüvitist töötukassast.
Kui jätkuks senine süsteem, maksaks töötukassa järgmisel aastal kollektiivsete koondamiste hüvitistena välja hinnanguliselt 69 miljonit krooni, kuid uue töölepinguseaduse jõustumise korral tõuseb see summa 187 miljoni kroonini.
Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman tõi eelmise nädala "Foorumi" saates näite kümne töötajaga väikefirmast, mille juht on tootmismahu vähenemise tõttu sunnitud kolm pikaaegset töötajat koondama. Sellisel juhul peaks firma korraga koondamishüvitistena välja käima summa, mis võib koguni küündida töötaja aastase palgafondini. Sellise summa korraga väljamaksmine võib väikefirmale olla nii koormav, et firma on sunnitud tegevuse üldse lõpetama ning tööta jäävad ka ülejäänud inimesed.
"Uus töölepinguseadus tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta, see kaotaks praeguse ebavõrdse olukorra väiksemate ettevõtete jaoks," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie.
Kuni üheksa töötajaga mikroettevõtteid on Eestis ligi 35 000 ning need moodustavad 80 protsenti ettevõtetest.
Raie tõdes, et otseselt pole ükski väikeettevõtja veel kojale kurtnud, et koondamiste hüvitamisel valitseb ebavõrdsus. "Ilmselt koondatakse rohkem suuremates firmades, väikefirmades üritatakse pigem töölepingud lõpetada teisiti või korraldada töö ümber, sest koondamine on kallis."
Kinnisvarahaldusfirma AS Deljuan koondas kevadel neli ehitusosakonna töötajat, nüüd töötab ettevõttes 38 inimest. Töötukassa ei katnud sellest koondamisest midagi. "Muidugi oleks meil olnud hea meel, kui töötukassa oleks osa koondamisrahast kinni maksnud - töötuskindlustusmakseid oleme ju korralikult teinud," ütles personalijuht Inga Kirmjõe. "Koondamisele kulunud raha oli meie jaoks ikka päris suur summa, sest iga inimene sai sisuliselt nelja kuu palga."
Hetkel kuum
Kirmjõe sõnul mõtet, et koondaks hoopis viis inimest, ei olnud, sest koondamine käis mitmes etapis. "Me koondasime selle järgi, kuidas töö otsa sai, ja püüdsime kuni viimase võimalusi inimesi tööl hoida," rääkis ta.
Kommentaar Meelis Paavel
töötukassa juht
Töötuskindlustusseaduse tegemise ajal (2000-2001) pöörati tähelepanu suurettevõtetes toimuvatele kollektiivsetele koondamistele, mis olid sel ajal päevakorral.
Probleem on praegu selles, et näiteks kümne töötajaga ettevõte saab koondamiskulusid töötukassaga jagada vaid siis, kui ta koondab vähemalt poole oma töötajatest, samas saja töötajaga ettevõte peab koondama vaid 10 protsenti. Ebakõla on töötukassa nõukogus korduvalt arutusel olnud ja uus töölepinguseaduse eelnõu tagab koondamiskulude koormuse jagamise töötukassaga kõigi koondamisjuhtude korral, olenemata tööandja suurusest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Enimloetud
2
Saa teada 3 olulist nippi ning lisaks ports juhiseid ja nõuandeid
4
Tallinna linnahall käib ruumilahenduselt paljudest sündmuspaikadest kaarega üle
Viimased uudised
Saa teada 3 olulist nippi ning lisaks ports juhiseid ja nõuandeid
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele