Õnnestunumad uuselamurajoonid Teelahkme ja Rootsiküla

ERI Kinnisvara Põhja-Eesti valdkonna juht Daniel-Aleksaner Chasan meenutab, et kui Tallinna ja Tabasalu vahele alustati Teelahkme elurajooni ehitust, siis oli arenduse kohta palju negatiivset nurinat - küll oli probleem väikestes kruntides või heideti ette, et eramud on analoogse arhitektuurse lahendusega. Kuid hea asukohaga elurajoon arendati terviklikult välja - rajati teed ja haljastati krundid.

Nüüd on Teelahkme üks vähestest piirkondadest, kus kinnisvara on likviidne. "Muutunud majanduskliimas eelistakse praktilisust ja väikest kulu, mida need eramud pakuvad oma väiksemate kinnistute ja eramute üldpinnaga," põhjendab Chasan.

Chasani näidet toetab ka Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevdirektori asetäitja Andrus Soonsein, kes ütles, et õnnestunud arenduses on praegu võimalik müüa, kuid ebaõnnstunud projektides praktiliselt mitte. Ka Teelahkmel on hinnad langenud. Kuid seal on võimalik ikkagi müüa, tipu aja 3,7-4 miljoni kroonise hinna asemel praegu küll 3-3,2 miljoni krooniga. Soonseina sõnul on Teelahkme hästi toimiv kompleksne ala.

Teelahkmel on olemas lasteaed, restoran, Tabasalu on lähedal. Etteheidetud ühetaoline arhitektuurne lahendus on Soonseina hinnangul elurajoonide puhul hoopis eeliseks. Ei sobiks kokku, kui iga maja on ise nägu (palkmaja ja tornikestega maja, funktsionalistlikus stiilis elamu jne).

Teiseks õnnestunud elurajooniks peetakse Rootsiküla. Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomanni sõnul tundus Rootsiküla kontseptsioon eestlastele alguses veidrana. Nüüd on see aga omaks võetud. Ober-Haus Kinnisvara analüütik Rain Rätti sõnul on Rootsiküla linalähedane kõrghaljastusega arendusobjekt.

Õnnestunud elurajoonidena nimetatakse veel Uuesalu, Metsavahi ja Merivälja 2 elurajoone. Nende elukeskkondade eeliseks teiste ees on väljakujunenud infrastruktuur.

Ebaõnnestunud elamupiirkondade arendusi on kõigi kinnisvarafirmade kinnitusel Talinna ümbruses hulganisti. Ühtegi nimetama aga ei olda nõus. "Ebaõnnestunud elurajoone on, aga näpuga kellelegi näidata ei soovi. Eks enamus teab neid ka nimepidi," ütleb Chasan. Ta nõustub vaid tooma näiteid, et ühes elurajoonis Rae vallas ehitustegevust ei toimu, kuna enamik kinnistuid omandati spekuleerimise eesmärgiga. Samuti on seal teed ja kommunikatsioonid poolikult väljaehitatud.

Rain Rätti sõnul on üheks likviidsuse puudumise põhjuseks ka üleinvesteerimine. "Ei ole mõtet, ega majanduslikult otstarbekas rajada nn põllule luksuslikku kõrgema hinnaklassiga materjalidest elamurajooni ja hiljem kurta ostjate puuduste üle," selgitab Rätt.

Autor: Haldusuudised.ee