Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lang ametnikku jõulupreemiaga ei kostita
Minister Rein Langi juhitud
justiitsministeerium teatas aripaev.ee pärimise peale, et jõulupreemiaid ega
aastalõpupreemiaid ei maksta, küll on tublimatel võimalik saada tulemustasu.
Reedel kirjutas Postimees.ee, et politseiameti peadirektor Raivo Küüt määras politseiprefektidele kopsakad preemiad. Aripaev.ee uuris, milliste summadega ja kas kostitab oma töötajaid justiitsministeerium.
„Justiitsministeeriumis jõulupreemiaid ega aastalõpupreemiaid ei maksta ega pole makstud juba aastaid,“ ütles justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu. Tema sõnul on vastavalt iga töötaja isiklikele saavutustele võimalus maksta tulemustasu. „Kindlasti tuleb rõhutada, et tegemist ei ole mingi automaatse palgalisaga, aga iga töötaja puhul hindab üksuse juht tema individuaalseid tulemusi ning teeb vastavalt sellele ka ettepaneku tulemustasu maksmiseks ja selle suuruseks või siis mittemaksmiseks,“ selgitas Sarapuu.
Varem moodustas tulemustasu fond kantsleri kinnitusel ministeeriumi palgafondist 10% ning üksuse juhtidel oli võimalik tulemustasu maksta kuni neli korda aastas. „2008.aastal tulemustasu fond seoses eelarvekärbetega kaotati, kuid täiendavate säästudega on selle aasta lõpuks fond 3% palgafondi ulatuses taastatud,“ sõnas Sarapuu.
Samuti kinnitasid reedel aripaev.ee-le riigikohus ja kaitseministeerium, et kummalgi ei ole plaanis jõulupreemiaid ega aastalõpu preemiaid maksta.
Reedel kirjutas Tallinna Postimees.ee, et Saue linnapea Orm Valtson kostitab majanduslanguse ja kokkuhoiu ajal alluvaid mitme kuupalga suuruse jõulupreemiaga. Kui arvestada, et ainuüksi kaks abilinnapead kokku said umbes 150 000 krooni ning premeeritavaid oli 30, võib arvata, et linnavalitsuse palgafond vähenes ligikaudu miljoni krooni võrra.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Enimloetud
1
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
4
Detailplaneeringu kohustuse saab laiemalt asendada projekteerimistingimuste menetlusega
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Vaata rahalist arvestust. Mida ja kellele lubab aasta alguses toimunud maksuküüru kaotamine?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele