Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vangivalvuriks 100 inimest kohale
Ajal, kui töötus on kerkinud kaheksa
protsendi lähistele, kandideerib vangivalvuri ametikohale keskmiselt 100
inimest.
Madalamate nõudmistega töökohtadele kandideerimine on hüppeliselt kasvanud, samal ajal aga haiglate juhatajaid, psühholooge ja peaarste vanglatesse ikka naljalt ei leia.
Justiitsministeeriumi pressišefi Diana Kõmmuse sõnul soovib kõige enam tööle kandideerijaid saada vangivalvuriks. Sellele töökohale kandideerimise eelduseks on vaid eesti keele oskus kesktasemel ja keskharidus. Paha ei tee ka laitmatu minevik ja sportlik kehaehitus.
"Samas jälle kõrgemate nõudmistega ametikohtadele, näiteks haigla juhataja- peaarst ja kliiniline psühholoog kandideerivad vaid üksikud inimesed. Seega kandidaatide arv varieerub umbes 2-3 kuni 100 inimeseni ametikohale, sõltuvalt konkursist," lisab Kõmmus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kandideerijate seas on väga erineva taustaga inimesi. Muuhulgas tahavad enda tuleviku vanglatööga siduda gümnaasiumilõpetajad, üliõpilased, sõjaväelased, politseinikud, turvatöötajad, sotsiaalpedagoogid ja õpetajad.
Millega vangla tööletahtjat peibutab? Inimestele on Kõmmuse sõnul oluline stabiilsus.
"Kindel töötasu, püsiv töökoht. Samuti on oluliseks hüveks võimalus asuda soodustingimustel õppima Sisekaitseakadeemiasse. Akadeemia õppe läbimine tagab teenistujale ka palgatõusu. Lisaks on positiivseteks teguriteks põnev töö, karjääritegemise võimalused, täiendkoolitused ja võimalus liituda vanglate relvastatud üksusega," nimetab ta olulisemaid põhjusi.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.