Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vangivalvuriks 100 inimest kohale
Ajal, kui töötus on kerkinud kaheksa
protsendi lähistele, kandideerib vangivalvuri ametikohale keskmiselt 100
inimest.
Madalamate nõudmistega töökohtadele kandideerimine on hüppeliselt kasvanud, samal ajal aga haiglate juhatajaid, psühholooge ja peaarste vanglatesse ikka naljalt ei leia.
Justiitsministeeriumi pressišefi Diana Kõmmuse sõnul soovib kõige enam tööle kandideerijaid saada vangivalvuriks. Sellele töökohale kandideerimise eelduseks on vaid eesti keele oskus kesktasemel ja keskharidus. Paha ei tee ka laitmatu minevik ja sportlik kehaehitus.
"Samas jälle kõrgemate nõudmistega ametikohtadele, näiteks haigla juhataja- peaarst ja kliiniline psühholoog kandideerivad vaid üksikud inimesed. Seega kandidaatide arv varieerub umbes 2-3 kuni 100 inimeseni ametikohale, sõltuvalt konkursist," lisab Kõmmus.
Kandideerijate seas on väga erineva taustaga inimesi. Muuhulgas tahavad enda tuleviku vanglatööga siduda gümnaasiumilõpetajad, üliõpilased, sõjaväelased, politseinikud, turvatöötajad, sotsiaalpedagoogid ja õpetajad.
Millega vangla tööletahtjat peibutab? Inimestele on Kõmmuse sõnul oluline stabiilsus.
"Kindel töötasu, püsiv töökoht. Samuti on oluliseks hüveks võimalus asuda soodustingimustel õppima Sisekaitseakadeemiasse. Akadeemia õppe läbimine tagab teenistujale ka palgatõusu. Lisaks on positiivseteks teguriteks põnev töö, karjääritegemise võimalused, täiendkoolitused ja võimalus liituda vanglate relvastatud üksusega," nimetab ta olulisemaid põhjusi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
1
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
6
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
Viimased uudised
Pildis on edulood, ebaõnnestumistest ei räägita
Renoveerimine läks maksma 0,5 miljonit eurot.
Enamusomanik Kenneth Karpov: näeme selgelt, et ettevõtted ei otsi enam lihtsalt kontoripinda, vaid terviklikku töökeskkonda.
Konverentsid
Hetkel kuum
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele