Ajal, kui töötus on kerkinud kaheksa
protsendi lähistele, kandideerib vangivalvuri ametikohale keskmiselt 100
inimest.
Madalamate nõudmistega töökohtadele kandideerimine on hüppeliselt kasvanud, samal ajal aga haiglate juhatajaid, psühholooge ja peaarste vanglatesse ikka naljalt ei leia.
Justiitsministeeriumi pressišefi Diana Kõmmuse sõnul soovib kõige enam tööle kandideerijaid saada vangivalvuriks. Sellele töökohale kandideerimise eelduseks on vaid eesti keele oskus kesktasemel ja keskharidus. Paha ei tee ka laitmatu minevik ja sportlik kehaehitus.
"Samas jälle kõrgemate nõudmistega ametikohtadele, näiteks haigla juhataja- peaarst ja kliiniline psühholoog kandideerivad vaid üksikud inimesed. Seega kandidaatide arv varieerub umbes 2-3 kuni 100 inimeseni ametikohale, sõltuvalt konkursist," lisab Kõmmus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kandideerijate seas on väga erineva taustaga inimesi. Muuhulgas tahavad enda tuleviku vanglatööga siduda gümnaasiumilõpetajad, üliõpilased, sõjaväelased, politseinikud, turvatöötajad, sotsiaalpedagoogid ja õpetajad.
Millega vangla tööletahtjat peibutab? Inimestele on Kõmmuse sõnul oluline stabiilsus.
"Kindel töötasu, püsiv töökoht. Samuti on oluliseks hüveks võimalus asuda soodustingimustel õppima Sisekaitseakadeemiasse. Akadeemia õppe läbimine tagab teenistujale ka palgatõusu. Lisaks on positiivseteks teguriteks põnev töö, karjääritegemise võimalused, täiendkoolitused ja võimalus liituda vanglate relvastatud üksusega," nimetab ta olulisemaid põhjusi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Muusikat ja rõõmsat energiat täis Tallinna Muusikakeskkooli endine kodu on alustamas uut peatükki. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts pani Nõmmel müüki Vabaduse puiestee ja J. V. Jannseni tänava vahel paikneva enam kui 3,3 hektari suuruse kinnistute kompleksi, mis annab uuele omanikule võimaluse kujundada terviklikult üks Nõmme suuremaid arendusalasid.
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne