Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul sõlmitakse enamus kartellikokkuleppeid suuliselt, mistõttu on neid hiljem kohtus kuratlikult keeruline tõendada. Osapooled vaikivad leppest või eitavad kuritegu ning kui politsei ei ole varasemalt kahtlusaluseid pealt kuulanud ega jälginud, jäävadki petised karistamata.
Detsembris kirjutas Äripäev, kuidas Tallinna Kommunaalameti viis tänavapuhastushanget – kokku 940 miljoni krooni - piirdusid igaüks ühe osalejaga. AS Teho, Tänavapuhastuse AS ja OÜ Jaaksoni Linnahooldus tegid tunamullu toimunud hangetel otsetabamusega pakkumised. Firmad esitasid pakkumise ainult enda käes olnud piirkonnas ja mujale konkurente kiusama ei mindud. Tallinn sõlmis kõigi firmadega seitsmeaastased lepingud.
Peaprokurör Aasa hinnangul võiks teemat uurida juhul, kui tekiks põhjendatud kahtlus asjaosaliste kartellikokkuleppes. Põhimõtteliselt oleks politseil ja prokuratuuril peaprokuröri hinnangul võimalus kriminaalasi algatada ja asja uurida, kuid see oleks firmade või mõne teadja kaasamiseta äärmiselt keeruline.
„On kahtlemata juhtumeid, kus kartellikokkulepe on vormistatud paberil ning me leiame meilivahetuse võimalike kartellikokkulepete kohta. Pahatihti jäävad sellised kokkulepped siiski suusõnalisteks ja nende tõendamine kohtus on hiljem praktiliselt võimatu. Need inimesed ei kinnita kohtus lihtsalt kokkulepete olemasolu. Selle jaoks ongi leebusprogramm mõeldud, et saada kätte ka suusõnaliste vestluste käigus sõlmitud kokkulepped,“ selgitas Aas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele