Tippjuristid: majanduslangus soosib kartellikuritegusid

Justiitsministeeriumi eelnõu järgi pääseb inimene, kes teatab toimivast kartellist ning teeb politseiga seejärel igakülgset koostööd, karistusest. Kõige levinumad kartellikuriteod puudutavad hindade fikseerimist, tootmismahtude piiramist, kollektiivset boikotti ja kokkumängu riigihangete menetlemisel.

Eelnõu järgi jõustuks Eestis nn "leebusprogramm", mis töötab justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja väitel"vangi põhimõttel". See tähendab, et kartellikokkuleppes osalejad peaksid asekantsleri arvates tundma hirmu, et teine rikkuja annab kaaslased üles ja pääseb ise vastutusest või saab kergema karistuse.

Eelnõu kohaselt ulatub "leebus" esimese ülesandja suhtes täieliku immuniteedini ehk karistusest vabastamiseni.

Nende rikkujate puhul, kes samuti taotluse esitavad, kuid pole esimesed, saavad tänutäheks kergema karistuse. Kartelli juht või algataja karistusest ei pääse.

Selleks, et karistuseta pääseda tuleb politsei, konkurentsiameti ja riigiprokuratuuriga teha täielikku koostööd. Ka peab kaebeja leppima sellega, et esialgu võib ta kartelliliikmena edasi tegutseda ning kogub politseile ülesantud partnerite tegemiste kohta tõendeid.

Nii Hirvoja kui riigiprokurör Norman Aas tunnistasid tänasel pressikonverentsil, et majanduskriisi aeg soosib kartellilepete sõlmimist. Kui 2005-2007 ei uurinud riigiprokuratuur koostöös konkurentsiametiga ühtki konkurentsikuritegu, siis mullu võeti ette kuus juhtumit, millest kaks on tänaseks kohtusse jõudnud.

Autor: Haldusuudised.ee