12. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ma olen seda mõelnud ennegi," tunnistas Vahter viimati Hans H. Luige poolt välja käidud ideed, mille kohaselt võiks Tallinna linn sotsiaalmajade ehitamise asemel tühjad ning müügis olevad korterid ära osta. "Küsimus on aga selles, kes selle pinna omanikuks ja haldama jääb. See pole küll hea mõte osta ühekaupa, sealt ja sealt. Kui oleks terve korterelamu või trepikoda... ja hea hinnaga, võiks osta küll."

Vahter lisas, et paraku jääks tehing ilmselt liialt kõrge hinna taha, sest buumi ajal ostetud maale ehitatud korterelamud on täna kallimad kui praeguste hindadega ehitatud majad.

Ostmine on puhas finantsmatemaatika, ilma igasuguste emotsioonideta, rääkis Vahter. "Kui vaadata ühiskonda tervikuna, oleks küll mõistlik võtta kasutusele tühjalt seisvad asjad, kuid aga seal on mitu aga," selgitas ta.

Uuselamute puhul vallandaks vähemkindlustatud ja teistsuguse ellusuhtumisega rahva saabumine esimestes ostjates pettumuslaine. "Kunagi ehitati Lasnamäele sotsiaalmajad ja kohe lähedalasuvate korterite hind langes, inimesed hakkasid neid müüma," meenutas Vahter. Samas oleks mõeldav variant, kus Tallinna linn soetaks sotsiaalkorteriteks vähemalt 40% hinna-alega arendusprojekti, mis asub teistest majadest eemal, lisas ta.

"Nõudlust on buumiaegsest hinnast 50% odavama hinna juures," lisas Vahter, "kuid on vaid paar kinnisvaraarendajat, kes on jõuliselt hindu alla lasknud."

Vahter märkis, et teatud ühiskonnagrupid ei tunneta majanduse seisu. "Näiteks riigikogu liikmed ei tunneta praegust olukorda. Käibed pole juba ammu vähenenud ainult 30% nagu maksulaekumisest näha oli, vaid oluliselt rohkem."

Vastuseks küsimusele, mida need kinnisvaraarendajad lähema poole aasta jooksul teevad, mis pole senini hindu kõvasti alla lasknud, ütles Vahter: "Tänaseid arenguid vaadates uskuge mind, nad tulevad oma hindadega alla. Samas, kui pangad laenu ei anna või annavad ebamugavatel tingimustel, jääb tehingute arv väikeseks ning müüvad vaid need, kel on hädavajadus või kes lähevad pankrotti."

Vahter ütles, et kogu laenuportfelli vaadates on halbade laenude osakaal hetkel veel marginaalne, kuid keegi ei oska öelda, mida toob lähitulevik. "Ütleme nii, et kui hind on langenud 100 ühikult 20 peale, pole mõtet müüa. Tasub oodata, ehk õnnestub hiljem müüa 30ga. Pigem tasub pooleli oleva detailplaneeringuga maid hoida kui neid täna müüa," rääkis ta.

Kui korterid saab välja üürida, siis kõige kehvemas seisus on arendused, mis vajavad hukust pääsemiseks lisaraha ning konserveerimist. "Mõni arendus ongi nii, et rahalises mõttes las laguneb. Konserveerimine on ka kulu ja isegi lammutamine võib minna kallimaks kui... Mõne asjaga tasuks kohe mitte midagi teha," põhjendas Vahter.

Mõnda asja tasuks Vahteri sõnul aga osta isegi siis, kui üht-teist lammutada tuleks. Näiteks tõstis Eesti Energia mullu vaatamata sellele, et majandus oli languses, trassidega liitumise tasu praktiliselt kahekordseks.

"Ükski arendaja ei julge seda osta," kommenteeris Vahter möödunud reedel Tänassilmas sundmüüki pandud nelja korteriga maju, millest osadel puuduvad aknad ja uksed ning ühel paistis müügikuulutusele lisatud fotode järgi olevat ka lõpetamata katusetöid. "Aga kui on neli sõpra, kes seda (2,5 miljoni kroonist majakarpi - toim) endale tahavad, siis miks ka mitte," sõnas ta.

Autor: Haldusuudised.ee