Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Padar: riigikogu ärgu lisaraha lootku!
Rahandusminister Ivari Padar ütles
Äripäevale riigikogu liikmete võimaliku palgatõusu vajaduseks lisaraha - 26
miljonit krooni - eraldamist kommenteerides, et lisaraha ei ole ega
tule.
Sotsiaaldemokraadist Padar oli otsekohene: "Tänases majandusolukorras riigil ootamatuid lisatulusid, millega ühe või teise asutuse eelarvesse lisavahendeid anda, tulemas ei ole. Iga riigiasutus peab oma planeeritud vahenditega toime tulema."
Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul ei osanud Äripäevale täna öelda, kust võtta kantselei eelarvesse 26 miljonit krooni. Kui riigikohus otsustab, et rahvasaadikud ei saa enda palku külmutada, peab summa hiljemalt 1. märtsiks kantselei eelarves olema, et rahvaesindajatele ikkagi seadusega ette nähtud palgatõus garanteerida.
Kui eelarvet koostati, siis eeldati, et riigikogulaste võimalikuks palgatõusuks ette nähtud summa - 26 miljonit krooni - võetakse valitsuse reservfondist.
"Kaheksa protsenti kärbiti seal kõiki riigiasutusi, lisaks pluss kolm. Nüüdseks siis kokku juba 11 protsenti. Minu informatsiooni järgi ei tohiks reservis enam seda 26 miljonit olla. Viimati küsisin rahandusministrilt selle summa kohta sel nädalal. Ma ei saanud vastust," ütles Sibul ohates.
Ta ütles, et kui kantselei mullu kevadel eelarvet koostas ja selle projekti rahandusministeeriumisse läkitas, oli kogueelarve 26 miljoni võrra suurem.
"Aga rahandusministeerium ei pidanud vajalikuks lülitada seda summat meie eelarvesse, kuna valitsus teatavasti valmistab riigieelarve ette ja saadab riigikogusse. Kui riigieelarve detsembris parlamenti tuli, siis ei olnud seda numbrit seal enam," nentis Sibul.
Ta rõhutas, et kantselei eelarves on teatud read, millest igal juhul peab kinni pidada. Ja töötasu kuulub igal juhul "kohustuslike" ridade sekka.
Riigikogulaste järgmise aasta igakuine palk arvestatakse välja eelneva aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga alusel. 2007. aastal oli Eesti keskmine palk neljandas kvartalis 12 270 krooni. Selle numbri alusel arvutatav saadikute palk on praegu 49 080 krooni. Sellele lisanduvad kuluhüvitised, mis on maksimaalselt 30 protsenti riigikogu liikme palgast. Sisuliselt teenib riigikogu lihtliige praegu kokku 63 804 krooni.
Jaanuari alguse käskkirjaga kinnitas riigikogu kantselei direktor kantselei tänavuse aasta eelarve. Riigikogu liikmete töötasuks näeb dokument ette 67 435 920 krooni. Majandamiskulu on tänavu 62 462 688 krooni. Majandamisraha sekka arvutab kantselei ka rahvasaadikutele makstava ametipalgast kolmandiku moodustava kuluhüvitise.
Selle aasta riigikogu kantselei aastaeelarve on kokku 300 miljonit krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele