78 miljoni kroonist võlakirjade mahtu ja
27,5miljonilist maksuvõlga arvestades võiks Q Vara saneerija teenida
saneerimistasu alammäära arvestades ligi 2,4 miljonit krooni.
Kohtu deposiiti tuli ettevõttel kanda aga vaid 80 000 krooni.
Saneerimistasu minimaalseks suuruseks on üks protsent saneerimiskavaga ümber kujundatavate nõuete kogusummast. 5 miljoni krooni ja suurema võlakoorma puhul on alam- ja ülemmääraks 2,25 ning 2,6% nõuetest. Tasu suuruse otsustab kohus arvestades saneerimisnõustaja töömahtu, töö keerukust, võlausaldajate ja töötajate arvu ning nõustaja pingutuste tulemuslikkust.
Jaanuari algul määras Harju maakohus Q Vara saneerimisnõustajateks pankrotihaldur Katrin Prüki ning vandeadvokaadi vanemabi Ene Ahase advokaadibüroost Lillo ja Lõhmus. Saneerimisnõustajad peavad tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 18. veebruariks. Võlausaldajaile tuleb see kinnitamiseks esitada 6. märtsiks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühtlasi peatas kohtunik kuni saneerimiskava kinnitamiseni Q Vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Q Vara pidi kolme tööpäeva jooksul kandma kohtu deposiiti 80 000 krooni saneerimisnõustajate tasuks ja nende tehtavate kulutuste katteks.
Suuremastaabilist kinnisvaraäri ajanud Q Vara emiteeris 2006. aasta sügisel 78 miljoni kroonises mahus võlakirju, mis tulnuks lunastada tänavu 12. jaanuaril. Ettevõttel polnud selleks aga raha. Võlgu on jäädud ka pankadele, koostööpartneritele ning maksuametile.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?