Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maasoojus saab Soomes uutel eramutel domineerivaks küttelahenduseks
Kaks värskemat uuringut näitavad, et
kütteviisina on maasoojuspump eramajade ehitamisel populaarsuselt möödumas
elektrist, hoolimata maakütte ühekordsest suurest investeeringust.
Kaotaja on elekter nii põhilise kui lisakütteallikana, kirjutas Kauppalehti. Elektri jätkuv hinnatõus motiveerib ehitajaid maasoojuspumbaga lahenduse eest ühekordselt välja käima 16 000-18 000 eurot (250 000 - 282 000 krooni).
Eramuehituse arenduskeskuse PRKK detsembris valminud uurimuse kohaselt valis maakütte 38,5% uurituist, küsitleti 750 majaehitajat. Kaks aastat varem oli see näitaja 27,6%. Samal ajal on elektrikütte osa langenud 32,2-lt 23,8 protsendile.
Keskuse tegevjuhi Jukka Jaakkola sõnul esindavad ühenduse 4500 liiget Soome kõige ärksamaid oma kodu rajajaid, kuna PRKK koolitab oma liikmeid ja jagab neile infot selle ala arengutest. „Maasoojuse liidu hinnangul käivad meie liikmete valikud teistest paar-kolm aastat ees,“ rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitusuuringufirma RTS andmed näitavad samuti maasoojuse kasutamise kasvu, kuid PRKK andmeist väiksemas tempos. RTSi juhi Aarne Jussila sõnul tuleb vahe sellest, et PRKK liikmeist on suurem osa linnainimesi. RKS uuris 2500 uue maja ehitajat.
Eelmise aasta maasoojuspumba paigaldajate osakaal oli 29% võrreldes 2007. aastaga 25% ja 2006. aastaga 21%. Elektrikütte osakaal oli vastavalt 37, 43 ja 47%. Teine tõusja oli uuringus väljamineva õhu soojuspump: 2006 .aastal 5%, 2008. aastal juba 10%.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.