Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maasoojus saab Soomes uutel eramutel domineerivaks küttelahenduseks
Kaks värskemat uuringut näitavad, et
kütteviisina on maasoojuspump eramajade ehitamisel populaarsuselt möödumas
elektrist, hoolimata maakütte ühekordsest suurest investeeringust.
Kaotaja on elekter nii põhilise kui lisakütteallikana, kirjutas Kauppalehti. Elektri jätkuv hinnatõus motiveerib ehitajaid maasoojuspumbaga lahenduse eest ühekordselt välja käima 16 000-18 000 eurot (250 000 - 282 000 krooni).
Eramuehituse arenduskeskuse PRKK detsembris valminud uurimuse kohaselt valis maakütte 38,5% uurituist, küsitleti 750 majaehitajat. Kaks aastat varem oli see näitaja 27,6%. Samal ajal on elektrikütte osa langenud 32,2-lt 23,8 protsendile.
Keskuse tegevjuhi Jukka Jaakkola sõnul esindavad ühenduse 4500 liiget Soome kõige ärksamaid oma kodu rajajaid, kuna PRKK koolitab oma liikmeid ja jagab neile infot selle ala arengutest. „Maasoojuse liidu hinnangul käivad meie liikmete valikud teistest paar-kolm aastat ees,“ rääkis ta.
Ehitusuuringufirma RTS andmed näitavad samuti maasoojuse kasutamise kasvu, kuid PRKK andmeist väiksemas tempos. RTSi juhi Aarne Jussila sõnul tuleb vahe sellest, et PRKK liikmeist on suurem osa linnainimesi. RKS uuris 2500 uue maja ehitajat.
Eelmise aasta maasoojuspumba paigaldajate osakaal oli 29% võrreldes 2007. aastaga 25% ja 2006. aastaga 21%. Elektrikütte osakaal oli vastavalt 37, 43 ja 47%. Teine tõusja oli uuringus väljamineva õhu soojuspump: 2006 .aastal 5%, 2008. aastal juba 10%.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
1
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
3
5
Eile hommikuses intervjuus tuli juttu Estonia juurdeehituse mõjust Tallinna vanalinna väärtustele
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Arakas: Konkurentidele ütlen, et tehke järele või makske kinni
Vaata, mis avamisel toimus ja kes seal olid
Arco Vara 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele