Kinnisvaraturg jälle käima

Kuid olukorda saab vaadata ka teisest vaatevinklist. Oletame, et täituvad negatiivseimad prognoosid ja Eestis kaobki näiteks iga viies töökoht. See tähendab, et neli inimest viiest ei kaota tööd ja varem või hiljem mõtlevad nad kinnisvara soetamise peale. See, et potentsiaalsed laenajad hindavad praegu põhjalikumalt ka võimalikke tagasilööke, on hea.

Teiseks, pole võimalik, et pangad on laenamisest loobunud. Tingimused peavadki praeguses majandusolukorras olema oluliselt rangemad. Enne anti laenu kergekäeliselt, nüüd saab Eestis laenu see, kes suure tõenäosusega suudab võetud kohustusi teenindada. Päris kinni aga laenuturgu pandud pole - siis võiksid ka pangad uksed kinni panna.

Eestis oli mõni aeg tagasi palju inimesi, kes uskusid, et kinnisvarahinnad saavad jätkata vaid kiiret ja pöördumatut tõusu. Nüüd jälle usutakse, et "paremad ajad on veel ees". Mitu korda ühe reha peale võib astuda? Meie kinnisvaraturul on mõned selged eelised. Esiteks on Eesti pangad ka paljude lääneriikidega võrreldes märksa operatiivsemad klienditeenindajad. Teiseks on meie kinnisvaraturu pakkumised ja hinnainfo suurema osa objektide kohta olemas reaalajas ja vastavate internetiportaalide reitinguid vaadates on huvi kinnisvara vastu endiselt kõrge.

Kolmandaks on Eesti kinnisvaraturg selgelt ostja-keskne turg. Arendajad ei saa enam ammu hoobelda järjekorraga ukse taga.

Seega on sobiv aeg taastada konstruktiivne dialoog ning kauplemine müüjate ja ostjate vahel. Eesti kinnisvaraturu taaskäivitamise eelduseks pole uue majandustsükli äraootamine. Seda võibki ootama jääda. Ehk on hoopis uue tõusutsükli üheks eelduseks kinnisvaraturu taastoimimine.

Autor: Haldusuudised.ee