Kauplemisruum suureneb üha

"Vähemlikviidse kinnisvara puhul võib küsitud hinna ja reaalse tehingu hinna vahe olla ka kordades," kinnitas Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt. Samas märkis ta, et iga kinnisvaraobjekt on unikaalne ning müügis võib olla ka objekte alla turuhinna.

BPE Kinnisvaraeksperdi hinnangul on turg osutunud arvatust inertsemaks ning ehkki pakkumishinnad on sel aastal langustrendis, ei ole see kaasa toonud turu elavnemist. See näitab, et ruum hinnalanguseks on veel päris suur.

Iga korteri puhul viiendikku hinnast alla ei saa

Tederi sõnul tasub pakkumise tegemise juures aluseks võtta viimased tehinguhinnad. "Kuid nagu statistika puhul ikka, tasub keskmisse suhtuda ettevaatlikult. Õigem oleks kasutada tehingute mediaanhinda, mis näitab täpsemalt, mis tasemel teostatakse suurem osa tehinguid," selgitas ta. Sel juhul peab ka valitud objekt olema seisukorralt ja parameetritelt keskmine, kuivõrd oluliselt erinevate näitajatega kinnisvaraobjekt võib olla vastavalt kõrgema või madalama hinnaga.

BPE Kinnisvaraekspert pakkus, et kõige tundlikum on nõudlus maa müügil, kuna krundi ostmine on poolik lahendus. Seetõttu võib suurimat hinnalangust prognooside just selles sektoris, nii toormaa kui ka valmis kruntide puhul on lähitulevikus oodata rohkelt pakkumisi.

Tehingute väärtus vähenes mullu 43 protsenti

Statistikaameti andmeil tehti eelmisel aastal 34 400 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille koguväärtus oli 34 miljardit krooni. Aastaga vähenes tehingute arv ligi kolmandiku ja väärtus 43 protsenti. Mullu jätkus kaks aastat varem alanud kinnisvara ostu-müügitehingute arvu langustrend.

Võrreldes 2007. aastaga vähenes kõige enam ehk kolmandiku korterite ja eluhoonetega hoonestatud kinnisasjadega ostu-müügitehingute arv. Samal ajal kõige enam ehk ligi poole võrra, vähenes hoonestamata kinnisaja ostu-müügitehingute väärtus. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2008. aastal 986 000 krooni, mis on 18 protsenti vähem kui aasta varem.

Kinnisvara müügiks pakkujad võtavad hinnad minevikust

Tõnu Toompark

Vahe tehinguhindade ja pakkumishindade vahel on praegu ca 30%. Kui räägitakse kinnisvaratehingute nappusest ja sellest, et selle peamiseks põhjuseks on karmid eluasemelaenude tingimused, siis sellega tuleb nõustuda.

Samas peab tunnistama, et üheks oluliseks tehingute arvu kärbumise põhjuseks on see, et kinnisvaramüüjad ei tule hinnalangusega kaasa. Nii tekivad pakkumise ja nõudluse vahele käärid, mis sunnivad ostjaid tehingud tegemata jätma.

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks jõudis 80,7 punkti tasemele, mis on 19 protsenti madalamal, kui indeks oli aasta tagasi, mil indeksi väärtuseks mõõdeti 100,1 punkti.

Indeksi tipphetkest aprillis 2007. aastal on langus olnud koguni 26 protsenti.

Ruutmeetrihindadest rääkides on keskmise elamispinna pakkumishinnaks portaalis KV.EE käesoleval ajal 16 626 krooni. Aasta tagasi oli keskmine pakkumishind 20 564 ning tipphetkel 22 303 krooni.

Võrreldes pakkumishindade muutust reaalsete tehinguhindade langusega, näeme, et indeksi langus on äärmiselt tagasihoidlik ega peegelda tegelikke hinnamuutusi. 17. veebruari seisuga oli selle aasta veebruaris Eestis tehtud korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind maa-ameti andmetele tuginedes 11 584 krooni.

Aasta tagasi veebruaris oli selleks hinnaks 16 563 ning aprillis 2007 oli keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind koguni 19 327 krooni. Võrreldes pakkumishinna ja reaalsete tehinguhindade vahet tuleb tõdeda, et see järjest suureneb.

Tipphindade ajal aprillis 2007. oli tehinguhinna ja pakkumishinna vahe pea olematu 13%.

Aasta tagasi veebruaris 2008 oli vahe suurenenud 17% peale.

Autor: Haldusuudised.ee