27. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Minu jaoks on olukord täpselt selline, mida ma kõige rohkem kartsin," rääkis Võrk ja selgitas, et saneerimiskavas pole mingilgi moel käsitletud seda, kuidas ettevõte uuel moel tööle hakkab. Kava õnnestumise eelduseks on võetud, et mingil ajal müüakse seda või müüakse teist ning sellest laekub raha, mida võlausaldajatele näpuotsaga maksta.

"Äriplaani ega turu analüüsi siin pole," ütles Võrk. "Ja kui juhid juhivad ettevõtet nagu enne, millest on siis võimalik järeldada, et probleemid kaovad? Kui vanad juhid juhivad vana moodi, pole see saneerimine."

Võrgu sõnul on Q Vara saneerimine praegusel kujul nagu juhus, mis sõltub õnnest ja kinnisvaraturu ning nõudluse taastumisest. "Ega Q Vara pole ainus kinnisvaraettevõte! Millised on tema konkurentsieelised? Millega nad kliendid omale saavad!?" imestas kogenud juhtimiskonsultant ja lisas, "raske on öelda, miks keegi peaks neilt üldse ostma."

"Millegipärast arvatakse, et kujundame laenud ümber, saate hiljem ja saate vähem, ning midagi sisulist ei muutu. Kuna Q Vara tegutseb ka Lätis ja Leedus, peaksid nad käsitlema ja arvesse võtma ka sealset turgu," põhjendas Võrk oma arvamust.

Võlausaldajad sundseisus

"Võlausaldajate poolt vaadates, kaotada pole neil midagi. Kui nad Q Vara pankrotti ajaksid, ei saaks nad samuti midagi," märkis Võrk.

Q Vara dokumente hoidva Arhiivikorrastaja OÜ juht Eha Järvoja tunnistas, et tema firmale on poole raha kaotus ning maksta lubatava 4,5 tuhande krooni aastane viibimine raske löök. Q Vara on dokumentide hoidmise eest võlgu juba üle aasta ja kokku ligi 10 000 krooni.

Järvoja nentis, et väikese võlausaldaja vastuseis ei maksa saneerimiskava hääletamisel suurt midagi. "Mis meil üle jääb, kui kava heaks kiita," ütles ta, "vaielda me ei jõua."

K-Projekti ligi 367 tuhandesest nõudest jääb saneerimise tulemusel alles 183 tuhat krooni. Ettevõtte juhatuse assistent Kaisa Rebane ütles, et firma kiitis saneerimiskava heaks, kuna 2007. aastast pärinev nõue on nende raamatupidamises juba maha kantud.

Sweco Projekti juht Aare Uustalu ütles samas, et Q Vara 100 tuhande kroonine võlg on ilmselt nii vana, et ei tule talle meelde. Seetõttu ei osanud mees reedel ka öelda, mida nõude 50%-lisest vähendamisest arvata.

Saneerimisnõustaja peab kava ärisaladuseks

Q Vara saneerimisnõustaja Ene Ahas püüdis Äripäevalt välja uurida, kes juba pikka aega susserdanud kinnisvaraettevõtte saneerimiskava meediale avaldas.

"Kõige esimese kommentaarina juhime tähelepanu sellele, et AS Q Vara saneerimiskava projekt sisaldab Q Vara ärisaladust, sellega tuleb edastada ka Q Varaga seonduva teabe edastamisel meedia vahendusel. On kahetsusväärne, et võlausaldajad on rikkunud kohustust hoida oma tehingupartneri ärisaladust," märkis Ahas.

Äripäev on küsinud kommentaari ning lisaselgitusi ka Q Varast, kuid pole neid praeguseks hetkeks veel saanud.

Autor: Haldusuudised.ee