27. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Olen varem kohtunud initsiatiivgrupiga, kuid tänasel kohtumisel andsid ettevõtjad teada, et kaitsetööstuse liit on juriidiliselt asutatud ja tutvustasid edasisi kavasid," rääkis Aaviksoo tänasest kohtumisest. Aaviksoo väljendas heameelt, et kaitsetööstuse liitu astumise nõusoleku on andnud väga tugevad ettevõtted ja lisas, et peagi kasvab liidu liikmete arv 40ni.

"Tegemist pole ainult kvantiteedi, vaid ka kvaliteediga," lausus Aaviksoo.

Aaviksoo ütles, et ettevõtjad ja ministeerium keskendusid tänasel kohtumisel tulevastele koostöösuundadele, milleks on vastuostud, teadus- ja arendustegevus, NATO ning ELi relva- ja varustushangetel osalemine, Eesti kaitsejõudude varustamine ja kaitsetööstusalane rahvusvaheline koostöö.

Tõsi, siinsed ettevõtted on praegugi Eesti kaitsejõudude suurimad varustajad, kui relvad välja arvata. Vastuostuplaani täitmisega on aga hätta jäädud, kuna info koordineerija puudus, tunnistas Aaviksoo.

"Ma usun, et lähema kuu aja jooksul jõuame ka ametliku koostöökokkuleppeni," rääkis minister koostöö jätkamisest.

Vastates Äripäeva küsimusele, kas majanduskriis on maailma riikide kaitsekulutusi suurendanud, vähendanud või jätnud need samaks, ütles Aaviksoo: "Ma arvan, et on nii ühte kui teist, kuid vajadus kaitsekulude säilitamiseks ja mõningaseks kasvatamiseks on olemas."

Aaviksoo sõnul on Läti ja Leedu kaitsekulutusi vähendanud, kuid näiteks Soome võttis suuna kaitsekulutuste kasvatamisele.

"Ma arvan, et see on natuke vastutustundetu," kommenteeris Aaviksoo spekulatsiooni, et majanduse taaskäivitamiseks on vaja sõda. "Targad inimesed hoiavad kriisi ajal ühte ja nii teevad ka targad riigid," märkis kaitseminister.

Autor: Haldusuudised.ee