1. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuuga langes kindlustunne kahe punkti võrra. Märtsis valitses suurim pessimism 50-64aastaste inimeste hulgas, kellel oli kindlustunde indikaator -42. Veebruaris oli madalaim kindlustunne üle 64 aastastel inimestel – seda ilmselt tingituna teadmatusest pensione mõjutavate eelarvemuutuste ja pensionite väljamaksete osas.

Eesti tarbijate kindlustunne on kuust-kuusse langenud alates 2007. aasta algusest, see peegeldab halvenenud ootusi oma pere ja riigi majandusarengu suhtes ning oluliselt kasvanud töötuks jäämise hirmu.

Tarbijate kindlustunde indikaator

▲ ▼ Aeg	▲ ▼ Pere majanduslik olukord järgneval 12 kuul (saldo)	▲ ▼ Eesti majanduslik olukord järgneval 12 kuul (saldo)	▲ ▼ Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)	▲ ▼ Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)	▲ ▼ Kindlustunde indikaator
Märts 2005	3	10	4	-28	-5
Märts 2006	11	21	-14	-14	8
Märts 2007	16	20	-15	-14	9
Märts 2008	2	-6	19	-22	-11
Jaanuar 2009	-10	-33	58	-21	-30
Veebruar 2009	-15	-35	67	-23	-35
Märts 2009	-16	-35	66	-30	-37

Kindlustunde vähenemise põhjuseks viimasel kuul on eelkõige pessimistlikumad hinnangud oma pere säästmisvõimele lähema 12 kuu jooksul. Nii hindas märtsis säästmist järgneva 12 kuu jooksul tõenäoseks 35% vastajatest (veebruaris oli selliseid inimesi 38%) ja ebatõenäoseks 63% vastajatest (veebruaris 59%).

Märtsis ootas 7% vastanutest, et tema pere majandusolukord järgneval 12 kuul paraneb, 40% ootas samaks jäämist ja 35% kartis pere olukorra halvenemist (saldo 2008. aasta märtsis +2, 2009. aasta märtsis -16).

Töötuks jäämise hirm püsib kõrge. Märtsis ennustas 85% küsitletutest tööpuuduse kasvu lähema 12 kuu jooksul (saldo +66, aasta tagasi +19).

Püsikaupade ostuprognoos järgnevaks 12 kuuks oli viimase 17 aasta halvim. 53% küsitletutest plaanib püsikaupadele ostudele järgneva 12 kuu jooksul kulutada vähem kui eelneva 12 kuu jooksul, 38% sama palju ja 7% plaanib eelnevast enam kulutada. See viitab, et eratarbimise langus Eestis jätkub.

Tarbijate kindlustunde langus on toimunud kogu Euroopa Liidus, sealhulgas kõigis Eestile olulistes ekspordiriikides. See tähendab ettevõtjatele vajadust panustada palju enam müügitööle ja selgelt oma konkurentsieeliste väljatöötamist ja -toomist.

Madala kindlustundega, valiva ja pirtsaka tarbija eelistustele ja tegelikule nõudlusele peab palju enam tähelepanu pöörama. Majandusbuumi tingimustes unustasid ettevõtjad sellised elementaarsed tarkused nagu tarbija rahuldamata nõudluse uurimine ja tarbija eelistuste analüüsi. Nüüd on aeg meelde tuletada ammu õpitud turundusalased teadmised ja toota ning pakkuda turul seda, mida tarbija ka kriisi tingimustes otsib ja ootab, ning oluliselt panustada teeninduse kvaliteeti, seisab konjunktuuriinstituudi uuringus.

* Uuringu tellijaks olid Euroopa Komisjon ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Autor: Haldusuudised.ee