13. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Rahandusministeeriumi uue musta stsenaariumi tingimustes on vajalik juba 5,1protsendine maksemäär. Valitsuse, tööandjate ja töötajate esindajate otsustada on, kas selline hind on ühiskonnale vastuvõetav," kirjutab ta töötukassa koduleheküljel.

Majanduslanguse mõjul on Paaveli sõnul töötukassa tulud vähenenud ja kulud hüppeliselt kasvanud.

"Juba selle aasta esimestel kuudel laekus töötuskindlustusmaksetest märgatavalt vähem raha, kui kulus hüvitiste maksmiseks. Nii pidime hüvitiste maksmiseks võtma 425 miljonit krooni varasematel aastatel kogutud reservist. Lisaks erakordselt halvale tööturuseisule suurendavad meie kulutusi 1. juulist jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendavad hüvitiste saajate ringi ja suurendavad hüvitisi," kirjutab juhatuse esimees.

Värskele rahandusministeeriumi kevadprognoosile tuginevad arvutused näitavad, et majanduslanguse, töötute arvu kiire kasvu ning seadusemuudatuste koosmõjul võivad töötukassa selle aasta kulud ulatuda 3,4 miljardi kroonini.

"Tulusid laekub aga 1. juulist kehtiva 1,5protsendise maksemääraga ainult miljard krooni. See tähendab, et reservist tuleks kulude katteks võtta 2,4 miljardit krooni ning aasta lõpuks kahaneks meie vara 460 miljoni kroonini. Kuna aga ka 2010. aastal pole oodata majanduse olukorra paranemist, on oht, et järgmise aasta alguspoolel pole töötukassal enam hüvitiste maksmiseks piisavalt raha," märgib Paavel.

Kuna töötukassa kulud ja tulud sõltuvad väga tugevalt majandusolukorrast, siis on selge, et veel kehvemates tingimustes tekiks rahapuudus märgatavalt kiiremini.

"Seda näitab ka rahandusministeeriumi riskiprognoosi "läbimängimine", mille järgi tõuseb töötuse määr tänavu 13 protsendini ja järgmisel aastal 18 protsendini. Nende eeldustega arvestades ei jagu töötukassal hüvitiste maksmiseks vahendeid juba selle aasta lõpus. Niisiis on täiesti selge, et praeguses majandusolukorras ei piisa 1,5protsendisest maksemäärast rohkematele inimestele suuremate hüvitiste maksmiseks. Ei aitaks seegi, kui maksemäära oleks tõstetud 1,5 protsendini juba tänavu jaanuarist, nagu peaminister soovitas. See toonuks töötukassase 2009. aasta esimeses pooles 220 miljonit lisakrooni, mis aga pärast 1. juuli muudatusi töötuskindlustuses ei kataks isegi ühe kuu kulutusi," selgitab Paavel.

Autor: Haldusuudised.ee