Haiglad hellitavad juhte priske tasuga

"Suurema osa juhtimistööst teevad ära tegevjuhtkonnad. Nõukogu ülesanne on jälgida, et vanker tee peal püsiks. Eriti oluline on see käänukohtadel," nentis TÜ Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst, kes kuulub ka Narva ja Lõuna-Eesti Haigla nõukogusse.

Kuuluda korraga kolme haigla võimuaparaati - sellise kübaratrikiga on hakkama saanud veel Tallinna abilinnapea Merike Martinson ning linna sotsiaal- ja tervishoiuameti juht Vahur Keldrima.

Kolme pealinna haigla nõukogus istumine tõi Martinsonile mullu lisaks abilinnapea 530 000kroonisele palgale 261 000 krooni. "Nõukogu liikmete tasud on kehtestanud linnavalitsus, isiklikult pole ma neid vaidlustanud," märkis ta.

Keldrima: tasu on optimaalne

Keldrima aastane palgalisa haiglatest oli 192 825 krooni. "Töö mahtu ja vastutust arvestades on see optimaalne," kommenteeris ta. Keldrima sõnul on nõukogu koosolekud kõigis kolmes haiglas tavaliselt kord kuus ja kestavad 1,5-3 tundi. Seega on kodutööd arvestamata koosolekul istumise tunnihind tal ligi 2370 kr.

TÜ Kliinikumi juhatuse liikme Margus Ulsti pangaarvele laekub Narva Haiglast igal kuul 3716 ning Lõuna-Eesti Haiglast 775 krooni. "Ei saa öelda, et hüvitis oleks demotiveeriv. Ülearu vastupidist ei saa samuti väita," märkis ta.

Temal tuleb nõukogus tööd teha kord kvartalis. Samas mullu kevadel-suvel pidi Ulst ühe Lõuna-Eesti Haigla kinnistu müügi asjus käima Võrus nii palju, et bensiinikulu ületas nõukogu liikme tasu.

Juhtkonna palgad on nõukogu käes

Nõukogu liikmete otsustada on juhatuse liikmete palgad. Neli meest teenis mullu haigla juhatuses üle miljoni: Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Tõnis Allik, Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee, TÜ Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto ja esimees Urmas Siigur. Siigur on neist ainus, kes osaleb ka nõukogudes. Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Kiirabi nõukogu tõid talle mullu 100 000 krooni juurde.

Autor: Haldusuudised.ee