Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon kiidab Balti energialepet
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris
Piebalgs väljendas heameelt kolme Balti riigi kokkuleppe üle, mis käsitleb
nende riikide ja Rootsi elektrivõrkude vastastikuse sidumise projekti.
"Lisaks Balti riikide ja Põhjamaade turgude vahelise elektrikaubanduse arendamisele võimaldab loodav elektrivõrkude ühendus tugevdada ka kolme Balti riigi energiavarustuse kindlust," ütles Piebalgs.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid kirjutasid üleeile alla kokkuleppele, millega alustatakse Balti riikide ja Rootsi elektrivõrkude ühendamist. See on eelmise aasta oktoobris Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatatud Balti riikide energiaturgude sidumise kava rakendamisega seotud kõrgetasemelise töörühma tegevuse esimene tulemus.
"Projekt on osa Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavast ning pärast seda, kui nõukogu ja Euroopa Parlament on selle vastu võtnud, võib selle jaoks saada vastavate energeetikaprojektide jaoks ette nähtud finantsabi," kinnitas Andris Piebalgs.
Üleeile Vilniuses toimunud Balti riikide tippkohtumisel edastas selle sõnumi Euroopa Komisjoni energeetika ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Matthias Ruete, kes juhib ka Balti riikide energiaturgude sidumise kavaga seotud kõrgetasemelise töörühma tegevust.
Elektrivõrkude sidumine on täielikult kooskõlas komisjoni energiapoliitika strateegilises ülevaates kindlaks määratud prioriteetidega, mille alla kuulub ka nn energiasaarte ühendamine siseturuga. Balti riigid on piirkondlike turgude kontekstis endiselt nn energiasaar ning nende elektrienergia isoleeritus on energiavarustuse kindluse ja energia siseturu nõuetekohase toimimise seisukohast pakiline probleem. Kavandatava sidumise korral ühendatakse Balti riikide elektrivõrk Põhjamaade elektrivõrguga 340 km pikkuse veealuse alalisvoolukaabli ning kahe Leedus ja Rootsis asuva muundurjaama abil.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
1
Taaskord on siin arendajale kohane üks nõuanne. Ärksamad jagavad asja. Piiratus saab arendajale piduriks
Viimased uudised
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Taaskord on siin arendajale kohane üks nõuanne. Ärksamad jagavad asja. Piiratus saab arendajale piduriks
20% kortereid on juba ette välja müüdud
Riim vastab, käsi südamel, kas ta julgeb ka 10 ja 20 aastat hiljem vaadata otsa kõigele arendatule.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele