Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon kiidab Balti energialepet
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris
Piebalgs väljendas heameelt kolme Balti riigi kokkuleppe üle, mis käsitleb
nende riikide ja Rootsi elektrivõrkude vastastikuse sidumise projekti.
"Lisaks Balti riikide ja Põhjamaade turgude vahelise elektrikaubanduse arendamisele võimaldab loodav elektrivõrkude ühendus tugevdada ka kolme Balti riigi energiavarustuse kindlust," ütles Piebalgs.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid kirjutasid üleeile alla kokkuleppele, millega alustatakse Balti riikide ja Rootsi elektrivõrkude ühendamist. See on eelmise aasta oktoobris Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatatud Balti riikide energiaturgude sidumise kava rakendamisega seotud kõrgetasemelise töörühma tegevuse esimene tulemus.
"Projekt on osa Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavast ning pärast seda, kui nõukogu ja Euroopa Parlament on selle vastu võtnud, võib selle jaoks saada vastavate energeetikaprojektide jaoks ette nähtud finantsabi," kinnitas Andris Piebalgs.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üleeile Vilniuses toimunud Balti riikide tippkohtumisel edastas selle sõnumi Euroopa Komisjoni energeetika ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Matthias Ruete, kes juhib ka Balti riikide energiaturgude sidumise kavaga seotud kõrgetasemelise töörühma tegevust.
Elektrivõrkude sidumine on täielikult kooskõlas komisjoni energiapoliitika strateegilises ülevaates kindlaks määratud prioriteetidega, mille alla kuulub ka nn energiasaarte ühendamine siseturuga. Balti riigid on piirkondlike turgude kontekstis endiselt nn energiasaar ning nende elektrienergia isoleeritus on energiavarustuse kindluse ja energia siseturu nõuetekohase toimimise seisukohast pakiline probleem. Kavandatava sidumise korral ühendatakse Balti riikide elektrivõrk Põhjamaade elektrivõrguga 340 km pikkuse veealuse alalisvoolukaabli ning kahe Leedus ja Rootsis asuva muundurjaama abil.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.