12. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seejuures tõrjuti parima pakkumise teinud Soome riigiosalusega teehiiu Destia tütarfirma isegi pärast seda, kui kohus oli andnud õiguse just Destia Eestile. Ning lõpuks tühistas hanke, kui toimetus loo tausta põhjalikumalt uurima asus.

Maanteeamet andis väljapoole Eestit signaali, nagu harrastataks Eestis ebaausat äri ning õigust ei saa kohtustki. Äripäeva meelest kisub juhtum inetuks ning annab väljapoole Eestit signaali, et sellesse väikeriiki ei tasu tulla ei tööd tegema ega oma raha investeerima, sest Eestis harrastatakse kõlvatut konkurentsi ning õigust ei saa kohtugi abil.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts väisas möödunud nädala lõpus Soomet ning kutsus sealseid investoreid lahkelt Eestisse, avatud majanduse ja soodsa ettevõtluskeskkonnaga riiki oma raha kasvatama. Destia-Aspi juhtumi taolised näited tõsielust teevad tühjaks nii Juhan Partsi kui ka kõigi teiste Eesti esindajate ponnistused siia uusi investeeringuid meelitada, kuna elu näitab, et eestlased oskavad rääkida küll mesijuttu, kuid tegelikkuses aetakse asju nagu nurgaadvokaadi juures.

Muidugi kulub kriisi ajal iga töö koduselegi ettevõtjale ära, ent üks riigiasutus peaks ometi mõistma, et üritades "omadele" leivapikendust kätte mängida - meie tänasest leheloost paistab maanteeameti soov teha koostööd nimelt Aspiga, kellega seni töö on laabunud - toob kaasa palju suurema kahju kui see, et kohalikud jäävad pikaajalisest ja mitmekümne miljoni kroonisest tööotsast ilma. Niiviisi on ka maailmas Eesti turundamiseks kulutatud miljonid asjatult tuulde loobitud raha, riigi mainele tekitatud kahju hinnast aga üldse rääkimata.

Soome teedeehitajal ei vea kuidagi - Destiagi on segatud kartellijuhtumisse. Ent see ei saa olla siinse tsirkuse põhjus. Riigihanketingimused on need, milles näidatakse ära, millistele tingimustele peab vastama firma, kellele usaldatakse konkreetne töö.

Destia pakkumuse saanuks tagasi lükata, põhjendades viisakalt, miks seda tehakse. Seegi oleks tõenäoliselt kaasa toonud kohtuloo, aga poleks vähemalt andnud põhjust firma rahvusvahelise suuna juhile Markus Korhonenile väita, et Eestis pole ausalt tegutseda võimalik. See kajas vastu ka põhjanaabrite majandusajakirjanduses.

Vara on siinseil teede-ehitajail rõõmustada selle üle, et suur konkurent kohvreid pakib. Destia tahab viia tegevuse Eestist minema, aga enne seda lubab Destia Eesti juht Meelis Laido lõpuni minna - vaidlustada ka hanke tühistamise käskkiri.

Selliselt riigihankeid korraldavaid ametnikke ei tohi kroonu leival pidada, vaid otsida konkursi kaudu uued ja pädevamad, kes peavad lugu ka Eesti riigist.

Juhtkiri: maanteeamet häbistas Eestit

Autor: Haldusuudised.ee