14. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

On avalik saladus, et peatöövõtjatest "allpool" olevad ehitusettevõtted lähenevad maksude tasumisele võimalikult loominguliselt.

Peatöövõtjad tegelevad vaid vahendamisega, töö tegemine jääb alltöövõtjatele. Selles poleks midagi halba, kui vaid alltöövõtjal, kes soovib objekti saada, oleks hinnapakkumist tehes võimalik näidata oma töö maksumust riigimaksudega. Praegu ei ole väikefirmal aga valikut: ta kas petab riiki maksudega või lõpetab tegevuse, sest eelistatakse odavamaid.

Võib-olla aitaks olukorda ehituses lahendada riiklik maksuamnestia. Seda võiks rakendada neile, kes end teatud aja jooksul üles annavad ja esitavad tõese ülevaate oma tegelikust arvepidamisest. Nende andmete põhjal peaks maksuamet suutma kokku panna pildi tegelikult ehitussektoris toimuvast.

Tõsi, suurte firmade andmed on ka praegu küllaltki läbinähtavad, kuid samas on nende edastatud pilt ühekülgne, esindab vaid nende huve ja soodustab praeguse olukorra püsimist. Väiksematelt firmadelt ehk töö vahetuilt tegijailt saadud tõesed andmed aitaksid üldpilti tasakaalustada ning kaost likvideerima asuda.

Kokkuleppe osapooled võtaksid endale kindlad kohustused. Firma kohustub avaldama tegelikke andmeid ja hakkama korralikult makse tasuma. Riik kohustub hoiduma repressioonidest ja looma tingimused, mis võimaldaksid seadustest kinni pidada. Firmad, kes amnestia võimalust ei kasuta, vastutavad hiljem pettuste ilmsikstulekul seaduse ees kogu selle ranguses.

Kes oleksid selles skeemis kaotajad, kes võitjad? Kaotajad oleksid väikefirmad, kes on kõigest hoolimata suutnud korralikult makse tasuda. Tõenäoliselt ei ole täiesti plekituid palju, kuid mingil moel tuleks nende meelekindlust tunnustada. Võidavad firmad, kes saavad võimaluse "uueks alguseks" normaalses ärikeskkonnas, ning riik, kes saab toimuva taas oma kontrolli alla.

Tõsi, mõnes mõttes on riik ka kaotaja, sest tal jäävad saamata võimalikud trahvirahad maksupettuste eest. Üheks miinuseks võib olla ka pretsedendi loomine.

Samas tuleb arvestada, et väga suur osa praegustest ehitusfirmadest on nii kehvas seisus, et neile võib iga taoline nõudeotsus saada saatuslikuks. Seega ei oleks sealt võtta niikuinii eriti midagi. Edaspidi saadav tulu kaaluks kahju üles ja pankrotid jääksid olemata.

Sisuliselt võtaks riik selle skeemi rakendamisel vastutuse. Praeguse olukorra on tinginud just riigipoolne ala- või möödareguleerimine.

Sellisel moel oleks võimalik praegust kriisi kasutades sektorit korrastada.

Autor: Haldusuudised.ee