27. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"See on kasulik muutus. Varem oli asi ikka hullem, siis inimene ei teavitanud kedagi ja tegi, mis tahtis… Oleme kogu aeg tinginud nende väikeehitajatega," tundis Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kuller kergendust mais jõustunud ehitusseaduse muudatusest.

Piirangud olid ka enne

Teisalt seni kehtinud korda Kuller täiesti juhitamatuks ka ei pidanud. Nagu enne, nii ka nüüd ei saa väikeehitist igale poole püstitada. Näiteks seavad oma piirangud ehituskeeluvööndid ja suurim lubatud hoonete arv krundil. Lisaks paneb väikeehitisele piiri kõrguslagi viis meetrit.

"Kui krundile on lubatud üks elamu ja üks abihoone, näiteks garaaž, siis ei saa lisada neid kahekümneruuduseid veel üheksa tükki," näitlikustas Kuller.

Piirangud seab ka krundi suurim lubatud ehitusalune pind. "Võib-olla lubatud 200 ruutmeetrist on juba 199 täidetud, no siis ei saa enam õieti midagi ehitada," tõdes ta.

Rohkem bürokraatiat

Tartu linnavalitsuse ehitusosakonna juhataja Andres Ainti sõnul on uus nõue ühtpidi kasulik omavalitusele, sest nüüd on olemas isepäise väikeehitiste püstitamise kontrollimiseks seaduslik alus. Samas toob see lihtinimesele juurde bürokraatiat.

Näiteks veel aprillis ei saanud omavalitsus isegi tuleohtliku väikeehitise püstitamist suurt mõjutada. "Seega teeb muudatus nüüd asja paremaks," oli tal hea meel.

Aint eksinuid trahvima ei tõttaks. Olulisem on selgitustöö, samuti võimaluste otsimine juba püstioleva või pooliku ehitise seadustamiseks.

Kui miski ei aita, siis annab omavalitsus omanikule tähtaja ehitise lammutamiseks. Tähtaja eiramisel määratakse sunniraha 20 000 krooni. Juriidilisele isikule on see 100 000 krooni. Sunniraha määratakse kuni ehitise lammutamiseni. Kõige krooniks lisandub 18 000kroonine trahv. Äärmuslikul juhul võib omavalitsus väikeehitise ka ise lammutada, kuid siis lisanduvad kõige muu otsa ka lammutusarved.

Kui väikeehitis on ilma abivahenditeta - näiteks kraanata - teisaldatav, siis see ei ole kohtkindel ega liigitu üldse ehitise alla, tõi ta esile arutlusteema. Teisisõnu - Ainti kinnitusel tuleb igale väikeehitisele omavalitsusel läheneda eraldi, ühe latiga lüüa ei saa.

Nüüd algab lauskontroll

Nii Kuller kui ka Aint kutsuvad nüüd väikeehitise püstitamise huvilisi eelnevalt oma kavatsusest omavalitust teavitama. Veel parem oleks kaasa võtta krundiplaan ja väikeehitise omakäelised joonised. Joonised vaatab üle tuleohutuse seisukohalt ka päästeamet. Näiteks tuleohutuskuja ehk vahemaa kahe hoone, ka naabrite hoonete vahel isegi üle piiri peab olema kaheksa meetrit. Küttekolletega hoonete puhul enam. Omavalitsus peab kümne päeva jooksul esitama oma seisukoha.

Tallinna linnaplaneerimisameti järelevalve osakonna juhtaja Rain Seier toonitas, et kui kuja on alla kaheksa meetri, tuleb saada naabrilt kirjalik nõusolek. Samas hoiatas ta, et nüüd on ju hea kõrvutada krundil valitsevat tegelikku olukorda ja ehitusregistri ortofotosid.

Tasub teada

* Karistus: Lammutustähtaega eiravale väikeehitise omanikule määratakse sunniraha kuni 20 000 krooni, seda uute tähtaegade möödumisel korduvalt kuni tegeliku lammutamiseni.

* Juriidilise isiku puhul on sarnane sunniraha kuni 100 000 krooni.* Lisaks saab karistada tõrksat eksinut haldustrahviga 18 000 krooni.

Pane tähele

* Enne: Kuni 20 m2 väikeehitise võis püstitada lubatud tingimustel kedagi teavitamata.

* 20-60 m2 väikeehitis nõudis omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.* Üle 60 m2 ehitis nõudis omavalituse ehitusluba.

* Nüüd: Kuni 20 m2 väikeehitise võib püstitada lubatud tingimustel, aga eelnevalt tuleb omavalitsust kavatsusest teavitada.

* 20-60 m2 väikeehitis nõuab omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.* üle 60 m2 ehitis nõuab omavalituse ehitusluba.

Allikas: ehitusseadus

Autor: Haldusuudised.ee