"Arvan, et riigiametnikul ei ole normaalne nõukogus olla," põhjendas Urmas Jürgenson poja lahkumist. "Tema polnud enampakkumise otsustajate hulgas ning ta ei puutunud üldse asjasse," lisas ta.
Ka Estkompeximi juhatuse liikme Peedu Zeigeri sõnul pole probleem, et kesklinna vanem istus võitjafirma nõukogus. Tema sõnul toimus konkurss ausalt ja läbipaistvalt.
Küll oli Marek Jürgenson kesklinna vanemana tihedalt seotud endise Pärli kohviku ruumide rendileandmise konkursiga. Poolteise aasta eest kirjutas Äripäev, kuidas samas majas asuva kohviku rendileandmine mängiti Savisaare kauaaegse sõbra Kofkini riiulifirmale Meriton Food Boutique OÜ, millel puudus vajalik tegutsemiskogemus ja mis pakkus konkurentidest madalamat hinda.
Kohviku- ja poeruumide 25aastase rendilepingu allkirjastas toona kesklinna vanem Marek Jürgenon. Rendikonkursi järel tõusis kära ja ühe pakkujana esinenud OÜ Köögikaubad, OÜ Hiiekivi ja OÜ Kolmjalg vaidlustasid linnavalitsuse otsuse kohtus ning esimese astme kohus asuski nende poolele.
2008 augustis otsustas Tallinna volikogu müüa kinnistu maha alghinnaga 59,1 miljonit krooni.
Tallinna elamumajandusamet korraldaski septembris ja novembris Nunne tn 2/Lai tn 2/Pikk tn 1 kinnistu ja Pikk tn 3 korteriomandite müügiks kaks enampakkumist, mis aga ebaõnnestusid osalejate puudumise tõttu.
Aprillis otsustas Tallinna volikogu linnavalitsuse ettepanekul alandada alghinda poole võrra – 30 miljonile. Linnavaraamet panigi seejärel kinnistu ja korteriomandid taas müüki ning 26. mail avatud pakkumiste järgi võitis 32,4 miljoni krooniga Urmas Jürgensoni firma.
Peedu Zeiger ei olnud kaotusest pettunud. "Parim võitis, mis seal ikka. Täna on linnas nii palju pakkumisi pindadele, situatsioon on paari aasta tagusega võrreldes oluliselt muutunud," selgitas ta.
Küll ei välistanud ta võimalust, et kui uus omanik neile ruume pakub, nad seda ka kaaluvad. Jürgensoni sõnul on kõik läbiräägitav.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?