Riik ostab 350 miljoni eest kaks militaarradarit

Eesti sõlmis täna Soome kaitseministeeriumi ja Prantsuse firmaga Thales-Raytheon Systems hankelepingu kahe keskmaaradari ostmiseks, millega kaetakse Eestit ümbritsev õhuruum ühtse radaripildiga. Eesti maksab selle eest 350 miljonit krooni.

Kokku hangivad Eesti ja Soome ühiselt 14 radarisüsteemi Ground Master 403. Kaks Eestile mõeldud radarit hakkavad täiendama Eesti seni ainsat kolmedimensioonilist kaugmaaradarit Lääne-Virumaal Kellaveres, et tagada piisav õhuseirepilt ka Lääne- ja Kagu-Eestis, teatas kaitseministeerium.

Õhuseirepilt, mis selle hanke läbi luuakse, suurendab eelhoiatusaega võimalike kriiside puhkemise korral ning on eelduseks nii õhuturbehävitajate kui ka tulevikus hangitavate õhukaitseraketisüsteemide toimimiseks. Samuti peab Eesti NATO liikmena tagama elementaarse radarkatte oma territooriumi ulatuses ja teataval määral ka väljaspool allianssi välispiiri.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avaldas lootust, et antud ühishange loob Soomega hea eelduse võimalike tulevaste ühiste hangete teostamiseks. "Nimelt kattuvad mitmed Eesti Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 prioriteetidest – õhuseire ja -kaitse, side- ja juhtimissüsteemid, kiirreageerimisvõime – ka Soome riigikaitse pika-ajaliste planeerimissuundadega," nentis ta.

Soome kaitseministri Jyri Häkämiesi sõnul on ühine radarihange Eestiga mõlemale osapoolele kasulik. "Oma hangete ühildamine võimaldab meil saavutada olulist rahalist säästu. Samuti tihendab hangete ja varustuse-alane koostöö Eesti ja Soome riigikaitsestruktuuride vahelisi suhteid," ütles ta.

Eesti jaoks kujuneb hanke kogumaksumuseks 350 miljonit krooni, mis tuleb maksta aastatel 2009-14. Kuna Soome ja Eesti hangivad kokku 14 radarit, võimaldab see tootjal tänu tootmisefektiivsusele pakkuda radareid väga soodsa hinnaga – sisuliselt saab Eesti tänu Soome suurhankega ühinemisele kaks radarit ühe hinnaga, teatas kaitseministeerium.

Hangitavad radarid Thales-Raytheon Systems Ground Master 403 on võimelised õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Tegemist on n-ö mobiilsete süsteemidega, st vajaduse korral on võimalik radar oma alalisest asukohast tunni aja jooksul minema viia ja teises kohas uuesti töökorda seada.

Lisaks kahele primaarradarile sisaldab hange endas ka sekundaarradareid, radari tööks vajalikke generaatoreid, konteinereid, sõidukeid, koolitust ja radoome (kuplid, millega radarid statsionaarsel positsioonil kaetakse).

Vastavalt sõlmitavale hankelepingule on Thales-Raytheon Systems kohustatud Eesti ettevõtjatelt kohustatud tegema vastuoste samas mahus hankelepingu maksumusega. Vastuostude puhul on eelistatud sellised valdkonnad nagu teadus- ja arendustegevus, strateegilised kaubad ning kõrgtehnoloogilised kaubad. Seeläbi toetatakse radarihankega ka innovaatiliste ja kõrgtehnoloogiliste majandusharude arengut Eestis. Aktsepteeritavate vastuostutehingute spekter ulatub on kaupade ja teenuste ekspordist, teadus- ja arenduskoostööst, investeeringutest ja tehnoloogiaülekannetest kuni vastava turundusabini.

Eesti ja Soome kaitseministeeriumid sõlmisid 2007. aasta oktoobris vastastikuse mõistmise memorandumi ühise radarihanke läbiviimiseks. Selle memorandumi alusel viis Soome õhuvägi Eesti kaitseministeeriumi ja kaitseväe ekspertide osalusel läbi pakkumismenetluse sobivaima radarisüsteemi leidmiseks.

Valitsuse poolt 2009. aasta jaanuaris kinnitatud sõjalise kaitse arengukava 2009-18 üheks peamiseks prioriteediks on Eesti kaitseväe luure-, seire- ja eelhoiatussüsteemide edasine arendamine. Õhuseireradarite hange on esimene suurem hange, mis oli planeeritud hiljuti kinnitatud arengukavas, teatas kaitseministeerium.

Autor: Haldusuudised.ee