Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi peaminister tahaks Balti riikidele elektrit eksportida
Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt näeb erinevalt
Rootsi sotsiaaldemokraatidest elektri ületootmises võimalust ekspordiks,
sealhulgas Balti riikidesse, mitte aga tuumajaamade sulgemiseks.
„Rootsi on üks neid riike, millel on kõige paremad eeldused keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmiseks,“ ütles Reinfeldt intervjuus Rootsi majanduslehele Dagens Industri. Rootsi valitseva parempoolse koalitsiooni kokkulepe näeb lisaks tuuleenergia tootmise suurendamisele ette ka Rootsi praeguste tuumareaktorite uuendamise ja väljavahetamise, et jaamade ekspluatatsiooniaega pikendada.
Rootsi energiaagentuuri hinnangul kasvab elektri ületootmine Rootsis tuleval aastal 11,1 TWh-le ja aastaks 2020 juba 23,1 TWh-le. Kui võtta aluseks elektrienergia läinud aasta keskmine hind elektribörsil Nordpool, võiks Rootsile tuleval aastal elektrienergia ekspordist laekuda 4,7 miljardit Rootsi krooni ja aastal 2020 juba 10 miljardit Rootsi krooni. Ülejääk võib aga tulla veelgi suurem, sedamööda kuidas Rootsis kasvab elektrienergia kokkuhoid.
Reinfeldti sõnul tähendaks elektrienergia eksportimine Rootsis töökohti ning müügitulu, samal ajal kui Leedus, Lätis ja Poolas – potentsiaalsetel eksporditurgudel – väheneks fossiilsete kütuste kasutamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eriti aktuaalne on elektrienergia sisseost Leedus, mis peab selle aasta lõpus sulgema Ignalina tuumajaama. Rootsi peaminister toetab igati elektrikaabli väljaehitamist Rootsi ja Leedu vahele. Kaabli maksumuseks on hinnatud 6,5 miljardit Rootsi krooni. EL on valmis projekti toetama 2 miljardi Rootsi krooniga.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.