• 21.06.09, 12:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väo Elektrijaam: saepuru ei oleks tohtinud üldse süttida

Väo Elektrijaama arendaja ja ehitaja OÜ Digismardi juhataja Andres Taukar ütleb Äripäevale, et nende tütarettevõttele Väo Hakkele kuuluv ja täna öösel süttinud saepurumägi ei oleks tohtinud ühelgi juhul ise süttida.
Taukar räägib, et nende seniste teadmist järgi ei oleks tohtinud aunad mitte mingil juhul ise süttida.
"Kahju on hindamisel. Meid teeb palju murelikumaks see, et seni oleme teadnud, et aunad niisama ise põlema ei lähe. Ometi nad eile õhtul ise süttisid. Palusime enda tütarettevõttel kiirkorras üle mõõta ülejäänud saepuru ja puiduhakke hunnikud," räägib Taukar.
Elektrijaama juhi sõnul tulekahju neile praktiliselt mingisugust rahalist kahju ei põhjustanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Põhimõtteliselt on ju nii, et ka hõõgumise järel söestunud materjal pestakse läbi, kuivatatakse ja aetakse ikkagi lõpuks ahju. Seega mingist majanduslikust kahjust rääkida ei saa. Elektrijaama tegevus on ka kindlustatud, kuid usun, et õnnetuse kahju omavastutuse osa ei ületa," lisab Taukar.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele