26. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esmaspäeval paneb Iraak enampakkumisele mõned oma suurimad naftaväljad ja kindlalt on maailma juhtivad kütusefirmad taas seal, kust Saddam Hussein nad 37 aastat varem välja kihutas. Hoolimata hulgast kahtlustest tunnevad Iraani naftaväljade vastu huvi sellised ettevõtted nagu ExxonMobil, Royal Dutch Shell, British Petroleum ja Chevron, kirjutas täna New York Times.

Oksjonile tuleb neli naftavälja lõunas ja kaks põhjas Kirkukis, igal varud üle 5 mld barreli. Riigi naftaminister Hussain al-Shahristani rääkis sihist tõsta kuue aastaga Iraagi päevatoodangut kaks ja pool korda 6 miljonile barrelile.Iraagi naftaminister Hussain al-Shahristani Kriitikud peavad teda samas ebatõhusaks ning korrumpeerinud meheks.

Suurfirmad nurisevad, et peavad võistlema 20aastastele teeninduslepingutele, kuna eelistaksid fikseeritud tasu asemel ise nafta tootmisest kasumit lõigata. Lepingute võitjad peaksid andma valitsusele kokku 2,6 mld dollarit laenu, mille Iraak lubab pärast tootmise alustamist tagasi maksta.

Riskid on suured: Iraak pole endiselt turvaline riik, kus võetakse vastu palju majanduslikult küsitavaid otsuseid ja naftaväljade oksjoni korralduse eest vastutav naftaministeerium on lauskorrumpeerunud.

Siiski soovivad kõik osapooled edasiliikumist ja selleks lihtsaks põhjuseks on raha. „Küsida naftafirmade huvi põhjust Iraagi vastu on sama, kui pärida pangaröövlitelt, miks nad röövivad panka. Raha on ju seal,“ kommenteeris USAs baseeruva energiapoliitika uurimiskeskuse esindaja Larry Goldstein, „sa ei saa valida, kus ressursid asuvad ja riskid on seal kõigi jaoks samad.“

Iraagi valitsuse hinnangul on riigi naftatööstuse lähiaastate investeeringuvajadus 50 miljardit dollarit lisaks viimaseil aastal kulunud 8 miljardile dollarile. Kui valitsus räägib senise toodangu kahanemise põhjusena eelkõige tootmise infrastruktuuri lagunemisest, siis paljud teised lokkavast ebamajanduslikkusest ja valitsevast korruptsioonist.

Saddami ajal oli suur osa naftatööstuse tehnilistest töötajatest ja juhtidest ainupartei Baath liikmed, kellest suur osa on USA invasiooni järel riigist põgenenud, vahistatud või tapetud. Ka siseopositsiooni jagub.

„Teeninduslepingud aheldavad Iraagi majanduse iseseisvuse järgmiseks 20 aastaks,“ seletas South Oil Company juht Fayad al-Nema. Iraagi riigifirma South Oil Company toodab enamuse riigis pumbatavast toornaftast ning valitsuse kava kohaselt peaks välisfirmad koostöös just South Oil Companyga kuut nafta- ja kaht gaasileiukohta opereerima hakkama.

Saudi Araabia ja Iraani järel on Iraagi naftavarud maailmas kolmandal kohal, asudes tasuvaks tootmiseks piisavalt kättesaadavas sügavuses. Lepingute allkirjastamiseni peaks jõutama augustis. See oleks rahvusvaheliste suurettevõtete esimene märgatav edu riigis, kus sõdimise kulu on USA jaoks võrreldud II maailmasõjas osalemisega.

Autor: Haldusuudised.ee