Aasta pärast lõpeb Eestis üle õhul leviva analoogtelevisiooni ajajärk ning minnakse üle digitaalsele levile. Teiste riikide kogemus näitab, et kuni 10% leibkondadest jääb õhu teel leviva digitaliseerimise protsessis üleminekuga hiljaks, hoiatas Elion.
Eesti puhul tähendab see kuni 57 000 peret, kes 1. juulil 2010 telepilti ei näe, teatas Elion.
Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooniosakonna direktori Liisa Ero sõnul oli Soomes televisiooni digitaliseerimise üheks peamiseks eduteguriks pidev ja aktiivne kommunikatsioon inimestega. "Erilise tähelepanu alla võtsime vanemad inimesed, kelle juurde tegid riigi poolt kaasatud vabatahtlikud 12 000 visiiti. Kui me poleks sellele sihtrühmale keskendunud, oleks digitaliseerimine võinud läbi kukkuda," ütles Ero. Nagu Eestiski, nõustati Soomes inimesi ka telefoni teel – digitaliseerimise käigus tehti üle 600 000 kõne spetsiaalsele infonumbrile.
"Vaadates praegusi numbreid, kus üle 100 000 pere kasutab jätkuvalt analoogtelevisiooni ning üleminek on olnud üsna visa, on oht, et 1. juulil 2010 vaatab kuni 57 000 perel telerist vastu sahisev pilt," ütles Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan. "Antud olukorras on nn riskirühm just Kesk- ja Lõuna-Eesti maapiirkondades elavad vanemad inimesed, kuna neid on analoogtelevisiooni vaatajate hulgas kõige rohkem ning nad vajavad erilist tähelepanu," ütles Reiljan. Tema sõnul raskendab üleminekut veelgi tänane raske majanduslik olukord, mis sunnib paljud pered edasi lükkama kõiki väljaminekutega seotud otsuseid.
Kõige enam analoogtelevisiooni kasutajaid on 60-74aastaste elanike hulgas, kes elavad eramutes, ridaelamutes ja väikestes kortermajades Kesk- ja Lõuna-Eestis. Tegemist on suures osas alg- või põhiharidusega inimestega, kelle sissetulek leibkonna liikme kohta jääb vahemikku 3000-4000 krooni.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Enimloetud

1
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
2
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
3
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
4
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
6
Uudised
  • 06.08.26, 11:11
Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele