Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elion: aasta pärast võib 60 000 pere teler vaid sahiseda
Aasta pärast lõpeb Eestis üle õhul leviva
analoogtelevisiooni ajajärk ning minnakse üle digitaalsele levile. Teiste
riikide kogemus näitab, et kuni 10% leibkondadest jääb õhu teel leviva
digitaliseerimise protsessis üleminekuga hiljaks, hoiatas Elion.
Eesti puhul tähendab see kuni 57 000 peret, kes 1. juulil 2010 telepilti ei näe, teatas Elion.
Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooniosakonna direktori Liisa Ero sõnul oli Soomes televisiooni digitaliseerimise üheks peamiseks eduteguriks pidev ja aktiivne kommunikatsioon inimestega. "Erilise tähelepanu alla võtsime vanemad inimesed, kelle juurde tegid riigi poolt kaasatud vabatahtlikud 12 000 visiiti. Kui me poleks sellele sihtrühmale keskendunud, oleks digitaliseerimine võinud läbi kukkuda," ütles Ero. Nagu Eestiski, nõustati Soomes inimesi ka telefoni teel – digitaliseerimise käigus tehti üle 600 000 kõne spetsiaalsele infonumbrile.
"Vaadates praegusi numbreid, kus üle 100 000 pere kasutab jätkuvalt analoogtelevisiooni ning üleminek on olnud üsna visa, on oht, et 1. juulil 2010 vaatab kuni 57 000 perel telerist vastu sahisev pilt," ütles Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan. "Antud olukorras on nn riskirühm just Kesk- ja Lõuna-Eesti maapiirkondades elavad vanemad inimesed, kuna neid on analoogtelevisiooni vaatajate hulgas kõige rohkem ning nad vajavad erilist tähelepanu," ütles Reiljan. Tema sõnul raskendab üleminekut veelgi tänane raske majanduslik olukord, mis sunnib paljud pered edasi lükkama kõiki väljaminekutega seotud otsuseid.
Kõige enam analoogtelevisiooni kasutajaid on 60-74aastaste elanike hulgas, kes elavad eramutes, ridaelamutes ja väikestes kortermajades Kesk- ja Lõuna-Eestis. Tegemist on suures osas alg- või põhiharidusega inimestega, kelle sissetulek leibkonna liikme kohta jääb vahemikku 3000-4000 krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
“Tallinnas tuleb kinnisvaramaasikaid ise küpsetada”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele