Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kraad ülekütmist toob 5% lisakulu
Olemasoleva küttesüsteemi kulude
alandamisele annab ligi viiendiku säästu automatiseerituse suurendamine ja
loomulikult korrapärane puhastus.
"Ei maksa tormata toimivat küttesüsteemi ümber tegema," hoiatas ASi FEB kütte- ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu, sest ümberehituse kulu ähvardab tihti jääda suuremaks kui loodetav sääst. Sestap tasuks pigem jääda olemasoleva süsteemi juurde ning sellest parim välja pigistada.
Soojasäästu aluseks on hoone soojustamine. Üle tuleks vaadata välispiirete soojustuskiht ja kõrvaldada võimalikud külmasillad. Samuti tuleks isoleerida kõik küttetorud, mis kulgevad läbi kütmist mittevajavate ruumide - kelder, garaaž.
Vajalik on ka küttesüsteemi korrapärane hooldus. Kui gaasi-, elektri- ja kohati ka õlikatelde puhul on hooldus pea olematu, siis graanulkatla põleti päid tuleb puhastada üks-kaks korda kuus. Tahkekütte puhul aga toimub hooldus igapäevaselt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks tähendab viimase ja graanulkatla pidamine ka vähemalt kord aastas kolde ja korstnalõõride puhastamist tahmast.
Sellegipoolest soovitas Sarapuu automatiseerida küttesüsteemi nii palju kui annab -- võib ju nii kuiselt küttekulult kokku hoida ligi 20 protsenti.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.