Juhtkiri: tippadvokaadid kõnnivad piiri peal

Advokaat, kes on advokaadibüroo osanik ja juhatuse liige, teenib suurema osa oma sissetulekust dividendidena. Juhatuse liikme palk küünib keskmiselt kümnendikuni dividenditulust, nii mõnegi palgaks on ümmargune null ja vaid üksikud tipud maksavad endale palka rohkem, kui võtavad dividende.

Tavaliselt ei ole advokaat passiivne büroo osanik, vaid büroo tulu tuleb tema ja teiste osanike-omanike advokaatide igapäevatööst. Dividendide pealt sotsiaalmaksu ei maksta. Tippadvokaadid maksavad seega solidaarsetesse "kassadesse", kus ühest tuleb raviraha ja teisest makstakse pensione, sama palju kui tavaline riigiametnik, õpetaja või müügikonsultant. Tippadvokaadid on igati ära teeninud oma suure sissetuleku ja sellelt pinnalt ei maksa otsida ka Äripäeva etteheidete allikat. Probleem on hoopis selles, et tavaliselt ei ole advokaat mitte passiivne büroo omanik ega juhatuse liige, vaid büroo tulu tuleb tema ja teiste osanike-omanike igapäevatööst.

Äripäeva meelest riivab see tugevalt õiglustunnet - enamikul maksumaksjatest läheb kogu tööga teenitud summalt maha 33 protsenti, aga tippspetsialistil keskmiselt vaid kümnendikult teenitust.

Paljud meie edetabelis figureerivad advokaadid on aidanud koostada seadusi, sealhulgas maksuseadusi, ning näiteks Jüri Raidla on olnud ka justiitsminister. Me ei saa öelda, et advokaadid oleks mõne seadusesätte oma huvides sõnastanud - samamoodi kehtivad need ju meie kõigi jaoks. Aga suurema osa teenistusest dividendidena väljavõtmine on toimetuse meelest n-ö piiri peal käimine. Ning maksuamet on meie arvamusel õigel teel, otsides, kust see piir täpselt jooksma peaks - kus lõpeb tööga teenitu ja algab tulu omanikustaatusest.

Asi ei ole nii hull, kui toob loos näiteks maksuameti kontrolliosakonna juht Egon Veermäe ("ettevõtte juht saab 3000 krooni palka, koristaja 5000"). Vähenenud on advokaatide hulk, kes maksavad endale dividende (2007. aasta eest maksis dividende 89%, tänavu 62%). Suureneb nende arv, kes maksavad palka rohkem kui dividende. Ent proportsioonid on ikka paigast ära, maksuhaldur peaks piiripealseil juhtudel silma peal hoidma.

Advokaatide vaatevinklist on proportsioonid nihkes muuski. Leon Glikman toob näiteks, et nemad maksavad 38% käibest maksudeks. Maksupoliitikat tuleks seega arutada mitme kandi pealt.

Sotsiaalmaksule lae kehtestamine võtaks ses küsimuses pingeid maha. Dividendide maksustamise puhul toetab toimetus maksumaksjate liidu seisukohta: selle küsimuse peab otsustama seadusega. Kui maksuamet arvab, et oma juhendit on ikka tarvis, võiks ta - naljaga pooleks - tippadvokaatidelt nõu küsida, aga juhend koostada vastupidi nõuannetele.

Autor: Haldusuudised.ee