Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn annab abivajajatele korteri
Täna annab ehitaja Tallinnale üle kolmanda
Raadiku elamukvartalisse kerkivatest korterelamutest, ühtlasi jõuab sellega
lõpule elamuehitusprogramm „5000 eluaset Tallinna“.
Tallinna linnavolikogu 2002. aastal käivitatud elamuehitusprogrammi peamine eesmärk oli sundüürnike eluasemeprobleemi lahendamine, teatas Raepress.
„See, et kõik järjekorras olnud sundüürnikud on nüüdseks linna abiga oma eluasememure lahendanud ei tähenda, et sellega on vajadus munitsipaalkorterite järele ammendunud. Peavarju kindlustamisel vajavad linna tuge ka paljud teised, turuhinnaga korteri üürimine või ostmine ei ole kõigile taskukohane,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.
Esimese elamuehitusprogrammi käigus valmis 35 munitsipaalmaja, nende rajamisele kulus kokku 819 miljonit krooni, sellest 747,5 miljonit krooni linnaeelarvest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Avaliku ja erasektori koostöös kerkib Raadiku elamukvartalisse kokku kaheksa korterelamut, esimeses ehitusjärjekorras valminud kolmes hoones on kokku 420 korterit. Neisse kaheksasse majja on planeeritud kokku 1155 korterit, kõik need antakse eluasemeprobleemi lahendamisel linna abi vajavate leibkondade kasutusse.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.