20. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pillesaare hinnangul on Kakumäe Jahisadama planeeringuprotsess seadustega kooskõlas ning midagi ebamõistlikku või seadusevastast seal ei toimu.

"Sedalaadi kirjad oma huvidega isikutelt olid ammu ette teada ja selliseid probleeme ei põhjusta, mida Kakumäe Jahisadama juhtkond ette ei oleks näinud," sõnas Pillesaar, kes on enda sõnul projektis vaid passiivne investor.

"Olen ettevõttes kõigest passiivne investor, alla kontrollimäära oleva osalusega (ca 20%) ja minu osalemine seisneb selles, et käin kord kvartalis investorite koosolekul ja vaatan numbreid. Mina ei kohtu kohalike elanikega, linnaga jne," selgitas Pillesaar.

"Aga kui võimalik, hoidub Kakumäe Jahisadam neid teemasid (tüli ümbruskonna elanikega - toim) kommenteerimast," märkis Pillesaar. Äripäev saatis eile kommentaaripalve ka Kakumäe Jahisadama juhile Sander Kausile, kes omalt poolt selgitusi ei andnud.

"Küll võin investorina ja projektist informeeritud inimesena öelda, et Omanike Keskliidu pöördumine on puhtemotsionaalne. Näiteks on kõnealusel sadama-alal täna neli korruselamut. Seega on eramajade planeerimise nõue otseses vastuolus juba piirkonnas väljakujunenud hoonestusega. Sadam oli ja on korrusmajade piirkond juba ammu enne, kui meie midagi planeerima hakkasime. Lisaks sellele paikneb praegu keset territooriumi kalatehase tootmishoone," ütles Pillesaar.

Teiseks näitab piirkonna keskkonnamõjude hinnang, et väikeste korrusmajade ehitamine säästab looduskeskkonda oluliselt enam kui eramud, lisas Pillesaar. "10 aasta vanustelt satelliidifotodelt on näha, et sadamat ümbritsevate eramajade omanikud on oma hoovides kordades rohkem puid maha võtnud kui praegune detailplaneering ette näeb," rääkis ta.

"Nii et väited elukeskkonna koormamisest on paljasõnalised. De facto koormavad eramuehitajad Kakumäe poolsaart täna rohkem kui arendaja. Viimane fakt on tõestatud põhjaliku 700-leheküljelise sõltumatute ekspertide koostatud keskkonnamõjude uuringuga, mitte arendaja välja mõeldud."

Pillesaare sõnul on arendaja algusest peale kavandanud Nooda tee ja kaldakindlustuste rajamist eelisjärjekorras, seega pole vaja arendajat detailplaneeringus selleks eraldi kohustada.

"Kogu sadam ja juurdepääsuteed ehitatakse igal juhul enne valmis, kui hooneid ehitama hakatakse. Omanike Keskliit ei ole viitsinud isegi vastava dokumentatsiooniga tutvuda ja lahmib niisama, igaks juhuks," leidis Pillesaar.

Investori sõnul pole kohalikke elanikke kõrvale lükatud, nende soove on kogutud rohkem kui kümnel koosolekul. "Mõistlikke, põhjendatud soove on Kakumäe Jahisadama juhtkond ka arvesse võtnud. Näiteks lasteaia planeerimine on üks selline soov," ütles Pillesaar. "Loomulikult ei ole juhtkond arvesse võtnud kellegi isiklikke soove, mis on puhtemotsionaalsed ja puht isiklikust huvist lähtuvad, nagu näiteks "ma ei luba ühtegi maja ehitada oma merevaate ette"."

Pillesaar lisas: "See viimane ei ole paraku mingi argument. Mina ka näiteks ei taha, et minu naabrid oma krundile maja ehitavad ja minu vaadet piiravad, aga see ei anna mulle õigust veel nõuda, et nad oma krundile ei ehitaks."

Autor: Haldusuudised.ee