26. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna linnavalitsuse otsus, millega suunatakse Pirita linnaosa üldplaneering volikogule kehtestamiseks, võib linna teatel lõpetada aastatepikkuse planeeringuprotsessi. Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on ääretult oluline, et üldplaneering lõpuks kehtestatakse. "Üldplaneeringu puudumine annab siiani põhjust vaidlusteks, kuna puudub reaalne alusdokument, millele tuginedes määratakse ära linnaosa arengusuunad," märkis ta.

Ehkki üldplaneeringu koostamine on kestnud aastaid, tekib alles nüüd käegakatsutav võimalus selle kehtestamiseks – varasematel kordadel on see eriarvamuste tõttu luhtunud, lisas Terik.

Pirita üldplaneeringu esialgse variandi koostamist alustati aastal 1996. See sai valmis ja avalikustati 1998. aasta lõpus. Tagastatud maade omanikud ja arendajad ei olnud aga nõus neile seatud piirangutega, mistõttu otsustati vaidlusküsimuste lahendused edasi lükata Tallinna üldplaneeringu ja Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja valmimiseni. Oktoobris 2001 algatati uuesti Pirita üldplaneeringu koostamine, mis nüüd on lõpusirgele jõudnud.

"Piritasse tuleb kindlasti suhtuda märksa tundlikumalt, kui Tallinna magalarajoonidesse, mistõttu on igati loomulik, et jõudmine üldplaneeringu kehtestamiseni on aega võtnud, siinne elukeskkond nõuab hoolikat planeerimist," lausus linnaosa vanem Tiit Terik. "Lisaks sellele, et Pirita ülplaneering välistab TOPi piirkonna muutmise kortermajadega magalaks, mille vastu olen juba algusest peale kategooriliselt olnud, antakse miljööväärtusliku ala staatus nii Meriväljale kui Maarjamäele, mis jäävad seega erilise tähelepanu alla," lisas ta.

Pirita linnaosa arhitekti Tiina Paalbergi kinnitusel aitab Tallinna linna omast oluliselt täpsem ja konkreetsem Pirita üldplaneering ära hoida edasisi vaidlusi. "See annab selged suunised arendajatele ja kindlustunde elanikele, et kõik pargid ja rohealad ei saa täishoonestatud korterelamutega, et säilivad loodus-, miljöö- ja muinsusväärtused, aedlinna miljöö ja Pirita identiteet," rääkis ta. "Linnaosa üldplaneering aitab kompleksselt näha ja lahendada arenguga seotud probleeme ning leida võimalikult mitmekülgne ja erinevaid aspekte arvestav arengutee," lisas Paalberg.

ASi SWECO Projekt poolt koostatud Pirita linnaosa üldplaneering näeb ette linnaosa säilitamise hinnatud elamispiirkonna ja puhkealana. Samuti tasakaalustatud teenindusvõrgu ja vajadustekohase sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamise, optimaalse transpordisüsteemi, tänavavõrgu ning keskkonnanõuetele vastava tehnilise infrastruktuuri väljaarendamise ning muinsus- ja looduskaitseobjektide ning avalike puhkealade ja haljastute säilimise.

Muuhulgas välistab ülplaneering rohkem kui kolmekorruseliste korterelamute rajamise ning nendegi ehitamine peaks edaspidi toimuma vaid üksnes üksikutesse kindlaksmääratud kohtadesse magistraaltänavate ja ühistranspordiliinide ääres. Üldplaneering käsitleb ühe olulise punktina ka Pirita supelranna, jõeoru, Kloostrimetsa ja Lillepi pargi säilimist ja arendamist üldkasutatavate puhkealadena ning kohalike haljakute ja mänguväljakute olemasolu igas asumis.

Autor: Haldusuudised.ee