Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko Ehitus laieneb ja annab laenu
Eile kiideti Merko Ehituse nõukogu
koosolekul heaks juhatuse ettepanek pakkuda järgneva 12 kuu jooksul ettevõtte
vahenditest kuni 300 miljoni krooni ulatuses klientidele kaasfinantseerimist
uute sõlmitavate ehituslepingute puhul ning samuti rahastada uute kinnistute
ostmist, teatas ettevõte börsile.
Investeeringute tegemisel tuleb Merko Ehitus juhatusel lähtuda järgnevatest
prioriteetidest:1) Avaliku sektori PPP projektides osalemine;2) Europrojektide avaliku sektori kaasfinantseeringu rahastamine ehitusprojektides;3) Perspektiivsete arendusprojektide kaasfinantseerimine kuni 30% ulatuses projekti maksumusest eeldusel, et projektile on olemas toimiv äriplaan ning tagatud võõrfinantseering;4) Perspektiivsete elamukinnistute soetamine suuremates linnades. Eelistatud on mõõduka ehitusmahu ja kehtiva detailplaneeringutega kinnistud väljakujunenud elukeskkonnas.
Nõukogu hinnangul on tänases majanduskeskkonnas kapitaliseeritus ja hea likviidsus Merko Ehituse konkurentsieeliseks ning seda tuleb julgemalt kasutada äriliste eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
30. juuni 2009 seisuga oli Merko Ehitus kontserni arvelduskontodel ja tähtajalistel hoiustel rahalisi vahendeid summas 557,8 miljonit krooni, ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja oli 2,9 ning omakapital 2,1 miljardit krooni.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.