27. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu peab oluliseks, et Läänemere-äärsete riikide parlamentide liikmed arutaksid projekti sisuliselt avalikel foorumitel ning teeb ettepaneku korraldada gaasijuhtme arutamisele suunatud konverents, seisab tänases Riigikogu avalduses.

Ühtlasi avaldas Riigikogu muret seoses Nord Stream AG kavandatava gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjudega. Riigikogu rõhutas, et Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni töö raames on tunnistatud Läänemere eriliselt tundlikku keskkonnastaatust.

Riigikogu märkis, et piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) alusel algatatud rahvusvahelise keskkonnamõju hindamise käigus pole piisavalt arvestatud kõigi projektist tulenevate riskidega ning seetõttu ei saa rahvusvahelises keskkonnaõiguses üldtunnustatud ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käesoleval ajal projekti teostamiseks vajalikke lubasid väljastada.

Avalduses pidas Riigikogu hädavajalikuks, et Läänemere-äärsete riikide pädevad asutused kaaluksid tõsiselt projekti kõiki keskkonnariske, arvestades seejuures parimat kättesaadavat teaduslikku andmestikku, ega piirduks otsuse langetamisel arendaja pakutava puuduliku teabega.

Ühtlasi tunnustas Riigikogu nende teadlaste tööd, kes on ausalt kirjeldanud Läänemere gaasijuhtmega seonduvaid keskkonnariske ning nendele avalikkuse tähelepanu juhtinud.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi andis täna ülevaate Läänemere merekeskkonnast, aga ka sellest, millised lepped on Läänemerega seotud ja millised on põhilised probleemid käesoleva teema käsitlemisel. Jüssi juhtis tähelepanu asjaolule, et Venemaa pole liitunud looduse ja inimese tervist ohustavate püsivate orgaaniliste saasteainete 2001. aasta Stockholmi konventsiooniga, millega riigid on sõlminud leppe avatud merekeskkonna kaitseks ohtlike orgaaniliste mürkainete reostuse eest.

Samuti ei ole Venemaa ratifitseerinud Espoo piiriülese keskkonnahindamise konventsiooni, mille alusel toimub arutelu all oleva mastaapse infrastruktuuri keskkonnamõjude hindamine. "Tänaseks ei ole Läänemere ruumis kujunenud ühist arusaamist selle keskkonna seisundist, seda ohustavatest teguritest ja vastutusest, mida puudulikult kaalutud või kallutatud otsuste tagajärjed võivad kaasa tuua," rääkis Jüssi.

Keskkonnakomisjoni esimees kutsus kõiki üles selle gaasitrassi arenguga seotud keskkonnaaspekte täie tähelepanuga käsitlema ja mitte tegema otsuseid, mis on kahjuks meie elukeskkonnale ja võivad pöördumatult rikkuda meie tuleviku.

Samuti Riigikogus esinenud Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteadur, teaduste akadeemia liige Tarmo Soomere tutvustas Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõju hindamiseks keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud riikliku töörühma analüüsi torujuhtme merepõhja paigaldamisest tulenevate ohtude kohta.

Soomere väitel sisaldus ekspertidele möödunud aastal Hamburgis tutvustatud Nord Streami töörühma keskkonnamõju hindamise dokumentatsioonis olulisi lünki nii andmestikus kui metoodikas. Muuhulgas märkis ta, et pole selge, kui täpselt on hinnatud toru avariikindlust. Samuti juhtis Soomere tähelepanu, et nõrgalt on käsitletud merepõhja setete häirimisest ning laevaliiklusest tulenevaid ohte.

Teadlased hoiatavad, et pole välistatud ka ökokatastroof sõjamürkide veesambasse paiskumise tõttu. Soomere sõnul ei ole viiteid paljudele uuringuaruannetele ja rahvuslikele keskkonnamõju hindamise andmetele võimalik kontrollida, kuna Venemaa on keeldunud andmast välja oma keskkonnamõju hinnangu ametlikku versiooni. Soomere hinnangul tähendab see seda, et üht viiendikku päritoluriikidest tulevast mõjust ei ole võimalik vaadelda.

Autor: Haldusuudised.ee